2012. aastal valminud failirepositoorium Kivike koondab Eesti Kirjandusmuuseumi kogude digiteeringuid ning andmeid kogude kohta. Peaaegu kaks aastat kestnud projekti “Eesti Kirjandusmuuseumi avaandmete kättesaadavaks tegemine” käigus täienes repositoorium uute andmekirjetega ning praeguseks on otsitavad kokku üle miljoni säiliku, pala ning isiku kohta käivad kirjed.
Kivikesega on ühendatud teiste Kirjandusmuuseumi andmebaaside materjalid ning sinna on kantud detailsemat infot juba digiteeritud materjalide kohta, et muuta failid sisu järgi otsitavaks.
Kasutajatel on nüüd võimalik otse veebikeskkonnas materjali enda jaoks koondada ja märgendada, materjalide digitaalkoopiaid tellida. Lisaks on soovijatel võimalik andmeid nii failidena kui veebiteenuse kaudu eksportida.
Eesti Kirjandusmuuseumi kogud hõlmavad Eesti rahvaluulet, kirjakultuuri ja kultuurilugu käsitlevaid materjale. Kirjandusmuuseum koosneb kolmest arhiivist – Arhiivraamatukogust, Eesti Rahvaluule Arhiivist ja Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist ning kahest teadusosakonnast – folkloristika ja etnomusikoloogia osakonnast. Neist peamised andmete pakkujad on kolm arhiivi.
“Kasutajad on rahul sellega, et järjest enam saab kogudega tutvuda veebikeskkonnas. Näiteks õpilased saavad rahvaluuletekste uurimistööks kasutada ka siis, kui Tartusse tulek neile keeruline oleks,” selgitas Eesti Rahvaluule Arhiivi arhivaar Kadri Tamm, kes lisas, et veebi pole veel siiski jõudnud kõik materjalid ning täpseteks päringuteks tuleks arhivaariga konsulteerida ja vahel (sõltuvalt uurimisteemast) ka paberkartoteeke kasutada.
Miljon andmekirjet kirjanduse, rahvaluule ja kultuuriloo kohta veebis
2 minutit
Samal teemal
-
Veelinnurahastu stipendiumi konkurss on avatud
MTÜ Fenno-Ugria Asutus kuulutab välja 2024. aasta Lennart Meri Veelinnurahva…
-
Selgusid “Ela ja sära” stipendiaadid
Eesti Kultuurkapital eraldas viisteist “Ela ja sära” stipendiumi aastaks 2024-2025.…
-
Eesti Kultuurkapital kutsub osalema esseekonkursil „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“
Eesti Kultuurkapital loodi 5. veebruaril 1925. Seoses Kultuurkapitali 100. sünnipäeva…