Riigi teaduspreemiate komisjon selle esimehe Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi eesistumisel vaatas oma selle aasta esimesel koosolekul läbi ülikoolide ja teiste teadusasutuste nõukogude ning Eesti TA akadeemikute poolt teaduspreemiatele esitatud ettepanekud. Riigi teaduspreemiate põhimäärusele vastavaks tunnistati kokku 28 ettepanekut. Komisjon jätkab tööd ettepanekute analüüsimisel, teeb otsuse jaanuari lõpus ning esitab oma seisukohad kinnitamiseks valitsusele.

Leiutise ja arenduse preemia kandidaadiks on esitatud Ago Samosoni, Tiit Tuhermi, Jaan Pasti, Andres Reinholdi ja Tiit Anupõllu töö “Ülikiire proovirotatsiooni tehnika arendamine”.

Elutööpreemia kandidaatideks kinnitati viis tuntud Eesti teadlast: Lembit Allikmets, Dimitri Kaljo, Kalju Kask, Mihkel Veiderma ja Ants Viires.

Aastapreemiatele kandideerib kaheksas teadusvaldkonnas 22 tööd:  täppisteadustes Jaan Kalda “Üldistatud mastaabi-invariantsus komplekssüsteemides”, Tõnu Kollo “Mitmemõõtmelised maatrikstehnikal põhinevad statistikamudelid”, Arvi Freibergi, Margus Rätsepa, Kõu Timpmanni “Fotosünteetiliste valgusergastuste polaron-iseloom”; keemias ja molekulaarbioloogias Mihkel Kaljuranna, Mihkel Koeli ja Merike Vaheri “Keskkonnasõbralike keemilise analüüsi meetodite arendamine”, Enn Lusti “Tahkise ja elektrolüüdi ning tahkise ja gaasifaasi vahelise piirpinna ehitus ja protsessid elektrilise kaksikkihi kondensaatorites ning tahkeoksiidkütuse-­ele­mentides”, Ülo Niinemetsa “Lenduvate orgaaniliste ühendite emissiooni füsioloogia”; tehnikateadustes Arvo Otsa monograafia  “Põlevkivi põletustehnika”, Priit Kulu ja Ilmar Kleisi “Erosioonkulumise-alased uuringud ja avaldatud teadustööd”, Enn Mellikovi, Mare Alto­saare, Sergei Beresnevi, Andres Öpiku “Päikeseelementide uued materjalid ja konstruktsioonid”, Jaan Aariku, Aleks Aidla, Kaupo Kukli, Väino Sammelselja, ja Teet Uustare “Dielektriliste oksiidkilede aatomkihtsadestamise tehnoloogia arendamine”; arstiteaduses Ursel Soometsa ja Mihkel Zilmeri “Glutatiooni süsteemi molekulaarsed ja meditsiinilised uuringud”; geo- ja bioteadustes Viivi Russaku, Ain Kallise “Eesti kiirguskliima teatmik”, Ivar Aroldi (monograafia “Eesti maastikud”, Ingmar Oti (monograafia “Verevi järv – teravalt kihistunud hüpertroofne veekogu”), Peeter Nõgese ökoloogiat käsitlevad teadusartiklid; Hardo Aasmäe, Lev Vassiljev, Maarja Aasmäe, Jānis Turlajsi, Leida Lepiku “Suur maailma atlas”; Kalle Olli “Funktsionaalsed protsessid ja bioloogilised interaktsioonid planktonikooslustes”; põl­lu­majandusteadustes Ülle Jaakma, Triin Hallapi, Jevgeni Kurõkini, Andres Valdmanni “Veiste sigimise füsioloogia ja patoloogia, rõhuasetusega viljakust mõjutavatele teguritele ja reproduktsiooni biotehnoloogia meetodite edasiarendamisele “; sotsiaalteadustes Talis Bachmanni “Kognitiivsete protsesside eksperimentaalne ja teoreetiline uurimine”, Karl Rebase  “Kõrgtehnoloogiline terrorism kui süvaoht tsivilisatsioonile”, Aaro Toomela “Kultuuri psühholoogiliste toimemehhanismide teoreetiline käsitlus ja teooria rakendamine erinevates ühiskondliku elu valdkondades”; humanitaarteadustes Anu Männi (monograafia “Linna pühadering. Pidukultuur Läänemere idaranniku hansalinnades 1350 – 1550”, Jüri Talveti “Teoreetilis-filosoofilisi käsitlusi maailmakultuuri ja -kirjanduse “ääre”, “piiri” ja “keskuse” dünaamikast”.

Riigi teaduspreemiad annab Vabariigi Valitsus üle pidulikul koosolekul Eesti Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril Akadeemia Majas Toompeal.