Visuaalne kunst, sealhulgas ka nüüdiskunst, on viimasel ajal üsna elavalt avalikkuse arutluse all olnud, tavapäraselt on positiivsema märgi all traditsiooniline kunst, kuid ei saa öelda, et aktuaalsest nüüdiskunstist räägitaks ainult negatiivses võtmes. Eesti kunstnikud on edukalt haaratud suurtesse rahvusvahelistesse projektidesse, meie Veneetsia biennaali väljapanek on saanud positiivse tagasiside, meie kunstnikel on läinud hästi ka esinduslikel kunstimessidel, ikka ja jälle külastab KKEKi mõni väliskuraator, kes mitte ainult ei otsi oma projekti Eesti kunstnikke, vaid on siiralt üllatunud meie aktiivsest kunstielust.
Erakondade valimisprogrammis ei ole visuaalne kunst aga eriti palju tähelepanu pälvinud. Reformierakonna programmis väärib esiletõstmist kunstnike residentuuriprogrammi käivitamine, Isamaa ja Res Publica Liidu omas Eesti kunsti süsteemne tutvustamine rahvusvahelises plaanis, mõlemad (veidi erinevas sõnastuses) on osutanud ka kunstipaikade (kas siis galeriide või kunstinäituste korraldamise taristuna) arendamisele ja tehnilise võimekuse toetamisele.
IRL ja sotsiaaldemokraadid on toonud välja veel ühe huvitava, usun, et kunstiavalikkusele väga sümpaatse punkti, Tallinna Kunstihoone renoveerimise: IRL koostöös kunstnike liiduga, sotsiaaldemokraadid koostöös SA Tallinna Kunstihoone Fond ja EKLiga. Tallinna Kunstihoone on kunstnike liidu omandis.
Kunstnike liidu president Vano Allsalu, kuidas sa seda kommenteerid? Kas neid lubadusi saab uskuda või on tegemist valimiseelse ilusa väljaütlemisega?
Vano Allsalu: Tallinna Kunstihoone on üks Eesti olulisemaid näituseasutusi, mis seisab pealinna peaväljaku ääres. Et selles majas toimuks professionaalne kunstitegevus, saaks vaadata kõrgetasemelist kunsti nii kodust kui välismaalt, toimuks kunstiteadlikkuse arendamine haridusprogrammide jm tegevuste kaudu, see on kindlasti meie kõigi huvides. Seetõttu on äärmiselt meeldiv, et Tallinna Kunstihoonega seotud probleemid ei ole vaid kunstnike liidu südamel, vaid on pälvinud laiemat tähelepanu ja mõistmist. Minul on küll usku poliitikute lubadustesse. Kindlasti tuletame neid vajadusel ka meelde.
Sihtasutuse Tallinna Kunstihoone Fond on loonud EKL, selle juhtimisse on peale liidu volitatute kaasatud ka kultuuriministeeriumi, kultuurkapitali ja Tallinna linna esindaja. EKL, kultuuriministeerium ja Tallinna linn on ka Tallinna Kunstihoone sisulise tegevuse toetajad, EKL omalt poolt on taganud talle kuuluvas hoones Kunstihoone tegevuseks vajalikud ruumid teise korruse näitusesaalide, Kunstihoone galerii ja samuti kontori- ning laopindade näol.
Kunstihoone on rajatud 1934. aastal. Paraku tähendab see seda, et ehitis ja selle tehnosüsteemid vajavad hädasti põhjalikku renoveerimist. Oleme oma jõududega teostanud möödunud kevad-suvel avariiremondi ja Tallinna kultuuriväärtuste ameti toel alustanud fassaadi põhjalikumat kindlustamist, mille esimese etapina ühendatakse kihistunud müüritis sadade keemiliste ankrutega. Siiski puudub praegu veel suurem osa fassaadi täielikuks renoveerimiseks vajalikest vahenditest, rääkimata näiteks Pätsu-aegse küttesüsteemi väljavahetamisest.
Kunstnike liit loodab koostöös Tallinna Kunstihoonega kaasata lähiaastatel toetusi ja vahendeid sellisel määral, et tagada Kunstihoone kui olulise kunstiasutuse ja rahvuskultuurilise „maamärgi“ säilimine ja kaasajastamine. Sellega peab kaasnema kvaliteetne sisuloome, Kunstihoone kujundamine veelgi avatumaks, sõbralikumaks ja põnevamaks kultuuriasutuseks.
