Tammsaare on kirjutanud, et ühe vabadus on teisele vägivald ja mõlemad on teineteise suhtes kurdid.
Pärast 11. septembri rünnakuid sai maailma (eelkõige muidugi USA) lennujaamade turvakontroll uue tähenduse. Eestis räägiti pronksiöö järel, et ehk oleks politseil vaja midagi, mis paharette paremini ohjeldaks – näiteks elektrišokirelvi ehk tasereid.
Nüüd hakkavad tasapisi ilmnema ka Pariisi terrorirünnaku tagajärjed.
Nimelt näeb Euroopa komisjoni uus terrorivastane plaan ette, et Euroopast välja või siia sisse lendavad reisijad peavad täitma ankeedi 42 küsimusega. Muu hulgas küsitakse istekoha numbrit, toidueelistusi ning pangakaardi andmeid. Infot võib säilitada viis aastat ning sellele on ligipääs ka näiteks julgeolekuteenistusel. Euroopa Liit on juba pidanud läbirääkimisi USA, Kanada ja Austraaliaga ka nimekirjade vahetuse teemal.
Tegelikult prooviti sisuliselt sama asja läbi suruda juba kaks aastat tagasi, kuid siis ei läinud see läbi. Praegu on selliste meetmete kehtestamiseks tõepoolest sobiv hetk. Tunnetades ohtu, on inimesed turvalisuse nimel nõus loobuma mõnedest vabadustest. Benjamin Franklin nendiks siinkohal küll, et see, kes on nõus turvalisuse pärast oma vabaduse loovutama, kaotab lõpuks mõlemad.
Kahtlastele ankeetidele viitas sel nädalal ka võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. Ta leiab, et tööportaalides kasutusel eluloovormid ja otsingufiltrid võimaldavad tööandjal värbamisel välistada inimesed, kes talle tema eelarvamuste tõttu ei sobi. Eelkõige puudutab see väikelapsevanemaid, naisi, samuti üle 50aastasi kandideerijaid, kelle suhtes on tööandjatel pahatihti negatiivseid eelhoiakuid. Sepper lisab: „Töötamisest sõltub inimese ja tema pere igapäevane toimetulek, aga ka enesehinnang ning väärikus. Kui tööandja välistab värbamisel kellegi tema soo, lapsevanemaks olemise, vanuse või rahvuse tõttu, on see tõsine inimõiguse rikkumine“ (Postimees 3. II).
Kes aga hoolitseb selle eest, et Euroopa Liit teatud inimestesse „negatiivse eelhoiakuga“ ei suhtuks ega enne lennukisse istumist neid „põhjendamatult ei välistaks“? Eks mõju seegi enesehinnangu ja väärikuse pihta, kui lennujaamas ootamatult selgub, et oled persona non grata.
