Seda, et eesti kirjandus, aga laiemalt kultuur ei ole keele- ja riigipiiridega kammitsetud monoliitne nähtus, vaid mitmekeelne, peaaegu piirideta ja tõlgendustiine risoomistik, tõestavad kas või hiljuti Tartu ülikoolis kaitstud kirjandusalased doktoritööd. 2013. aastal kaitses Kairit Kaur saksakeelse doktoritöö luuletavatest naistest Eesti-, Liivi- ja Kuramaal aastatel 1654–1800. 2014. aastal uuris Mart Velsker oma doktoritöös lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimalusi. Enne eelmise aasta jõule kaitses aga Aija Sakova-Merivee saksakeelse doktoritöö „Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides“ („Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf“). Sellest lähemalt.
Sakova-Merivee põhjalik dissertatsioon esindab võrdleva kirjandusteaduse paremaid traditsioone. Uurimuse üks lähtekoht on olnud Walter Benjamini filosoofia ja mõned tema mõttepildid kui sild kahe eri taustaga kirjaniku loomingu vahel. Benjamin on ühtlasi üks tööle teoreetilise raami andnud mõtlejaid. Teine ajend on olnud soov tõlgendada Wolfi romaani „Lapsepõlvelõimed“ („Kindheidmuster“, 1976, e.k 1982) postsotsialistlikust ja idaeuroopalikust perspektiivist lähtudes; vaadeldakse ka tema romaani „Inglite linn ehk The Overcoat of Dr. Freud“ („Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud“, 2010).
Kolmas ajend oli Mihkelsoni kui väikese kirjanduse suure kirjaniku väärtustamise soov ja vajadus. Analüüsitavad Mihkelsoni romaanid on „Ahasveeruse uni“ (2001) ja „Katkuhaud“ (2007). Arutluskäik on veenev. Autor kõrvutab teoste lähilugemise käigus tekkivaid tähelepanekuid ning tõdeb: „Asjaolu, et autorite positsioonid nii oma kultuuriruumis kui ka rahvusvaheliselt on väga erinevad, ei ole takistuseks romaanide omavahelisele filosoofilisele ja poeetilisele dialoogile“ (lk 166). Selgub, et Mihkelson ja Wolf ei ole mitte ainult vastutustundlikud kirjanikud, vaid ka oma aja suured mõtlejad. Nende teosed ei toimi vaid mineviku pinnal, vaid seal esitatakse olulisi moraalifilosoofilisi küsimusi.
Kõik need doktoritööd leiab ka internetis.