MAIDO MAADIK 20. II 1960 – 14. XII 2014
Ööl pärast tormist detsembripäeva lahkus ootamatult meie hulgast väljapaistev Eesti helirežissöör Maido Maadik.
Maido Maadik sündis 1960 Tallinnas, lõpetas siin Muusikakeskkooli, tudeeris Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaverit Lilian Semperi juures ning Eesti Raadios helirežiid Jaan Sarve ja Asta Kuivjõgi käe all. Ta oli oma valdkonna suurimaid teoreetikuid ja praktikuid Eestis, töötas terve elu Eesti Raadio toonmeistrina ja juhendas helirežii tudengeid Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Maido Maadik oli helipuldis raadio kõige tähtsamatel otseülekannetel ja salvestustel. Ta on helisalvestanud tuhandeid teoseid ja ettekandeid eesti muusikast ja eesti muusikutelt, kokku umbes 200 CDd, sh firmadele Virgin Classics, ECM Records, Harmonia Mundi, Alba Records jt; teinud helirežii enamikule Eesti Raadio rahvusvahelistele otseülekannetele Euroraadio sarjades. Maadiku helisalvestused on rahvusvahelisel areenil juba aastast 1995, mil heliplaadifirma ECM Records avaldas tema salvestatud fonogrammidega Erkki-Sven Tüüri esimese autoriplaadi „Crystallisatio”.
2004. aastal pälvis Maido Maadiku salvestatud heliplaat „Sibelius. Cantatas” (Virgin Classics, 2003; esitajad ERSO, RAM, Tütarlastekoor Ellerhein ja solistid, dirigent Paavo Järvi) Eesti esimese Grammy auhinna.
Öeldakse et asendamatuid inimesi ei ole – aga Maido Maadik oli just üks selliseid, eriliselt andekas oma alal, hea maitsega ja suurte kogemustega helirežissöör. Tema panus Eesti helikunsti jäädvustamisel on hindamatu. Ta viis muusika salvestustöö Eestis uuele tasemele. Eesti salvestatud muusika rahvusvahelised edulood on viimastel aastakümnetel suurel määral seotud Maadiku tööga.
Maido Maadik pälvis Eesti Raadio aastapreemia 1995. aastal ning Eesti Rahvusringhäälingu kolleegipreemia 2008. Suure Vankri auhinna sai ta 1997. aastal. Eesti Kultuurkapital andis Maadikule helikunsti sihtkapitali preemia aastatel 1996 ja 2011.
Ta oli toetav ja inspireeriv koostööpartner paljudele Eesti muusikutele. Kui Maadik oli helipuldis, oli alati muusikutel kindel tunne. Oma töös oli Maido nõudlik ja täpne ning ootas kvaliteeti ka muusikutelt. Olles igapäevaselt muusika sees ja helidega ametis, jätkus tal ikkagi huvi ja uudishimu avastada ja kogeda muusikas uut. Palju töid jäi tal pooleli, ideid teostamata.
Sügav kaastunne Maido perekonnale, kolleegidele, sõpradele ja lähedastele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Rahvusringhääling
Hüvastijätt lahkunuga reedel, 19. XII kl 16 Kaarli kirikus.