Olen varem tõlkinud ka kolm raamatut ungari luulet (Rab, Csoóri, Kányádi). Soome keelest olen tõlkinud vaid mõned luuletused kogumikku „Kuum öö”.
Venemaa soome-ugri luule puhul tahan esile tõsta mitmeid asju Esiteks on see luule valdavalt soe ja inimlik. Vähe on sellist destruktiivsust, mida nii sageli võib kohata läänes. Ja hoopis puudub perverssus, millega mõned siin-seal püüavad lugejaid ehmatada – või neile meeldida, nagu nad vist näivad arvavat.
Läbi selle luule kumab valu oma rahva saatuse pärast, mis on meilegi nii tuttav. Oleme ju ikkagi saatusekaaslased, ehkki meie oleme nüüd mõneks ajaks impeeriumi haardest välja rabelnud.
See luule on enamjaolt konservatiivne, kuivõrd nende rahvaste ajalooline kogemus ütleb neile selgesti, et enamik uuendusi on mõjunud nende traditsioonilisele kultuurile lõhkuvalt ja see on sisendanud hirmu liigse novaatorluse ees (praegu meile külla tulnud udmurdi, komi ja mokša luuletajad paistavad siiski silma küll pigem oma uuendusmeele poolest). Selles luules on palju looduslähedust ja rahvaluulelikke motiive, mis mõneski edualtis rahvusluules on hääbumas.
Muidu aga erutavad sealseid kirjanikke ikka luule igavesed teemad: armastus ja surm, kodukandinostalgia ja emakese looduse vägevus.
Kuidas hindad seni tõlgitud soome-ugri kirjanduse vastuvõttu Eestis?
Nende kirjanduse vastuvõtt võiks olla elavam, aga huvilised on siiski olemas (õpetan Tallinna ülikoolis juba neljandat aastat soome-ugri kirjandust ning võin nentida, et iga aastaga tuleb seda valikainet kuulama ikka rohkem üliõpilasi). Kultuuri pakutakse ju palju ja raamatuturg on üle ujutatud nii heast kui halvast, igal erinähtusel on oma huviliste ring. Kui mingi asi saab üldtarbitavaks, siis tekib sellise kirjanduse või mis tahes muu kunstinähtuse suhtes väike kahtlus, kas põhjuseks pole mitte mingid kunstivälised asjad.
Kuidas hindad eesti kirjanduse teistesse soome-ugri keeltesse tõlkimise kvaliteeti ja kvantiteeti?
Eesti kirjanduse tutvustamine Venemaa soome-ugri keeltes on küll alles hoogu võtmas, kuid toimib. Probleemiks on vaid nii selle kui ka omakeelsele kirjanduse lugejate nappus, sest nendelt rahvastelt on täielikult ära võetud omakeelne haridus ja lugemisharjumus põhineb valdavalt venekeelsel kirjandusel.
Häid eesti klassika tõlkeid (Alver, Under, Ristikivi, Runnel jt) on nii udmurdi, mari kui ka komi keeles. Asjatundjate hinnangul on nende luulet hästi tõlgitud.
Juhul kui inimene pole soome-ugri kirjandusega tuttav, siis millisest autorist/teosest soovitad tutvumist alustada? Milline tõlgitud autoritest on sulle endale kõige südamelähedasem?
Minule südamelähedasi luuletajaid ja prosaiste on väga palju nii ammuse klassika kui ka kõige nooremate kirjanike hulgas. Nende hulka kuuluvad kindlasti ka need kaheksa kirjanikku, kes meil praegu hõimupäevade ajal külas on. Tulge kuulama!
