Möödunud nädalal määras Balti Assamblee auhindade žürii autobiograafiliste sugemetega romaani „Ära jäta mind rahule. A love story” (2012) eest Peeter Sauterile kirjanduspreemia.
Eesti kriitikaski tunnustust pälvinud „Ära jäta mind rahule …” käsitleb kütkestavalt ja veenvalt minategelase kohanemist eluga pärast abielulahutust. Auhinna saamist selgitavast pressiteatest aimub aga, et silmas peeti kirjaniku loomingu kvaliteete laiemalt: „Sauteri tekstid haaravad lugejat oma inimliku, paatosevaba hoiakuga. Kirjanik esitab meisterlikult ja suure psühholoogilise sügavusega nii dialoogi kui ka sisekõnet. Tema „naturalism” aga on muutunud ajapikku üha empaatilisemaks ja helgemaks.” Mis siis imestada, et Sauterit on tunnustatud varemgi: ta on korduvalt pälvinud nii Kultuurkapitali kirjanduspreemia kui Friedebert Tuglase novelliauhinna, tema teoseid on küllalt palju tõlgitud.
Balti Assamblee auhind asutati 1994. aastal ja seda antakse välja kolmes kategoorias: saavutuste eest kirjanduses, kunstides ja teaduses. Kunstiauhinna pälvis seekord Riia Uue Teatri lavastaja Alvis Hermanis, teaduspreemia määrati leedulasele Vidas Gražulevičiusele saavutuste ees materjalikeemias. Kirjandusauhind määratakse vastavalt statuudile viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljapaistvale kirjandusteosele, mis on kirjutatud eesti, läti või leedu keeles. Auhinnatud teose tõlked peaksid kahe aasta jooksul avaldatama teistes Balti riikides. Eesti kirjanikest on varem pärjatud Emil Todet, Jaan Kaplinskit, Jaan Krossi, Jaan Tättet, Hasso Krulli ja Ene Mihkelsoni. Auhinnaga seotud küsimustest kirjutas mullu siinsamas Maarja Kangro (Balti Assamblee auhind. Mida teha? – Sirp, 25. X 2013).