“Jante seaduse” kui kontseptsiooni loojaks on taani-norra kirjanik Aksel Sandemose (1899–1965). Romaanis “Põgenik ületab oma jäljed” (1933) viitavad need väikelinna Jante kümnele kirjutamata seadusele, mida keegi rikkuda ei tohi. Jante on koht, kus keegi ei ole anonüümne.

Kümme seadust kohustavad järgnevalt: 1. Ära arva, et sa oled keegi. 2. Ära arva, et sa oled sama hea kui meie. 3. Ära arva, et sa oled meist targem. 4. Ära arva, et sa oled meist parem. 5. Ära arva, et sa tead rohkem kui meie. 6. Ära arva, et sa oled midagi enamat kui meie. 7. Ära arva, et sa millekski kõlbad. 8. Sina ei ei tohi mitte meie üle naerda. 9. Ära arva, et keegi sinust hoolib. 10. Ära arva, et sa võid meile midagi õpetada.

Kõiki neid, kes astuvad seadusest üle, tabab väikelinna elanike hukkamõist, sest kogukonna harmoonia, sotsiaalse stabiilsuse ja ühetaolisuse tagamine on linna ühine soov. Näitusel eksponeeritud teosed kõnelevad lühilugusid Jante seaduse pooldajatest ja rikkujatest.
Richard Denny on briti päritolu Melbourne’i kunstnik, kelle üks vaarisadest 19. sajandi lõpus Liivimaalt Austraaliasse lahkus. Oma loomingus sünteesib Denny kollaažitehnikat, õlimaali ning joonistust. Tema tööde aluseks on tihti erinevad maakaardid, mida ta üle maailma reisides kogunud on. Denny on isikunäitustega esinenud Londonis, Barcelonas, Melbourne’is ja Sidneys. Sel suvel viibis ta kunstnikuna residentuuris Mark Rothko keskuses Daugavpilsis, tema tööd on hetkel väljas ka Läti Naivismimuuseumis Riias.
Näitus jääb avatuks 5. oktoobrini. Kondase keskus on avatud kolmapäevast pühapäevani 10–17.