Kulka taotluste tähtajale eelnevad päevad on kultuuriilmas väga vaiksed: enamik loojaid-korraldajaid tõmbub üksindusse, et anda oma taotlusele veel viimast lihvi, sest toetusest ilmajäämine on elule ehk veelgi suurem risk kui võimalik südamerike, mis võib juhtuda, kui endale pangetäie jäävett pähe kallad (ka seda teevad praegu väga paljud).
Eestis on küll ohtralt kultuuriinstitutsioone ja ometigi on projektipõhisus aina süvenev tendents. Sirbi avakirjutises vaeb Alvar Loog ooperilavastajate olukorda Eestis. Ta nendib: „Projektipõhise toimeloogika tulemusel on mõlemas meie kutselises ooperiteatris kaduma läinud oma maja ooperilavastaja (ning ka pealavastaja) ametikoht. See tõestab, et ooperirepertuaari ei käsitleta Estonias ja Vanemuises vähemalt lavastuslikust seisukohast kui pikemat terviklikku protsessi, vaid üksnes kui omavahel ühismõõduta üksiklavastuste jada.”
Loogi ideaaliga pikaajalisest arengust haakuvad ka Pille-Riin Purje ja Al Paldrok. „Teatri nägu ei sõltu üksnes esietendustest. Tähtis on nõudlikke ja arendavaid lavastusi hoida, nende sagedust arukalt planeerida, anda viimastele etendustele sündmusväärtus,” arutleb Purje. „Me ei tee kunsti selleks, et sellega end ära elatada, et olla „market – money”, kellegi lõbustaja, kloun. Ühiskond vajab vaimseid liidreid,” põrutab Paldrok. Iseasi, kas neid liidreid vajab ka turg, mis toimib oma loogika järgi.
Lev Rubinstein on kirjutanud netiportaali Grani.ru kolumnis „Paar sõna”: „Vormel „kui on raha, elame ka ilma mõistuseta ära” on enam kui võrgutav, kuid paraku pole sel pikka iga nagu igasugusel kiiresti rikneval kaubal. Papp pole see, mida teenitakse, kogutakse, paigutatakse majandusse, haridusse või tervisesse. Papp on see, mida pressitakse välja, veeretatakse, tõmmatakse ära, aetakse kokku, pestakse ja lüüakse laiaks.” Pikemalt usutleb autorit selles Sirbis Aare Pilv, kes on vahendanud ka viidatud netiteksti.
Seega säilitagem kaine mõistus, et aina otsida tasakaalu institutsioonide ja projektipõhisuse, isikliku arengu ja turuloogika vahel. Pulli pärast võib ju aeg-ajalt endale külma jäävett pähe kallata, aga kaua nii vastu ei pea – isegi turul mitte.
Foto: Piia Ruber
