Arhitektuurivõistluste korraldamine on Tartus heas mõttes rutiin – teiste seas sai teoks kevadel kuue rühmaga lasteaia arhitektuurivõistlus.* Lõpp-protokollist loeme: „Vastavalt ideekonkursi võistluseeskirjale hindas žürii võistlustööde ruumilist kvaliteeti ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi, arhitektuurset lahendust, vastavust detailplaneeringule (sh vastavust muinsuskaitse eritingimustele) ning lasteaia ruumivajadusele. Eksperthinnangutest selgus, et ükski võistlusele esitatud töödest ei vasta sajaprotsendiliselt kehtivale detailplaneeringule ega energiatõhususe nõuetele. Suurimaks probleemiks on sõidukite ligipääs krundile, jalakäijate avalike ligipääsude tagamine ja parkimiskohtade arv. Kõik tööd jäävad detailplaneeringuga määratud hoonestusala sisse ja ehitusaluse pindala raamesse. Praktiliselt kõigi tööde puhul on võimalik võistlustöös pakutud ideid viia vastavusse detailplaneeringuga kas väiksema või suurema ümberprojekteerimise teel. Suur osa tööde autoritest polnud aru saanud liginullenergiahoone kontseptsioonist ja on lähtunud nn passiivmaja kontseptsioonist. Saavutamaks energiatõhususarvu kuni 100 kWh/(m2a), peab tootma lokaalselt taastuvenergiat, paljudes töödes ei olnud üldse taastuvenergiaga seonduvat mainitud ja kajastatud. Valdavalt ei olnud konkursitöö koostamisse kaasatud energiatõhususe spetsialisti. Kõik tööd vajavad liginullenergiahoone kriteeriumiga vastavusse viimiseks täiendusi ja edasiarendusi. Žürii analüüsis seetõttu ka tööde tingimustega vastavusse viimise võimalikkust.”
Võistlusala Pepleri 1a Maarja kiriku kõrval paikneb esmapilgul eklektilises keskkonnas, sest on ümbritsetud 60ndatel rajatud viiekorruseliste korterelamutega. Aadressile vaatamata on linnaehituslikus mõttes tegemist Kuperjanovi tänava algusega, tänavaga, mis lõpeb vaksalihoonega ja on rikas eri aegade ehitustraditsioone esindavast väärikast arhitektuurist.
Võistlustööde autorid on asukohta erinevalt tajunud. Üsnagi võrdselt on esindatud nii enesekesksed, ümbrusega dialoogi mitteotsivad lahendused („Klotsimäng”, „Minimaa”, „Valge”) kui ka linnaruumi situatsioonist lähtuvad ideed („Pätu”, „Õu”, „Kaks elevanti”, „Sisse- ja väljapoole”, „Bios”). Iseenesest ei ole üks ega teine lähenemine takistuseks õnnestunud lahenduse väljatöötamisel, mis kajastub ka auhinnatud tööde erinevuses.
Auhinnad
Kolmandale kohale jõudnud „Valge” (Kuu arhitektid Joel Kopli, Juhan Rohtla ja Koit Ojaliiv) hoidub ümbrusega kontakti otsimast. Lahendus on lakooniline ja pigem endassepööratud. Ühekorruselise hoone diskreetne maht sobitub ümbrusesse, luues kirikuhoonele neutraalse tausta. Lõpp-protokollist: „Täiesti omamoodi töö, väga intrigeeriv. Arhitektuurikeel on ootamatu, üllatav ja väärikas. … Ruumilahendus on väga hea, võimaldab väga mitmekesist kasutust (üldpinnad ristkasutatavad), hästi tsoneeritud. Puuduvad koridorid, väga ökonoomne ruumikasutus. Avatud ja rahulik lahendus, sisu on väga loogiline. Plussiks eraldi sissepääsud saalil ja rühmaruumidel, mis võimaldab samal ajal üritusi korraldada. Keskne klaasfassaadidega siseõu seob sise- ja väliruumi.” Siseõue ja vestibüüli koosmõju on selle projekti tuum, millele on allutatud ülejäänud plaanilahendus. Lähenemises on mehaanilisust, mis jätab paar rühmaruumi otsesest päikesevalgusest ilma. Tulenevalt kogu ruumiprogrammi lahendamisest ühel korrusel on selle töö nõrgim koht õueala väiksus, mille kompenseerimiseks võiks kasutada ümbruskonna avalikke parke (Karu park, Vanemuise park, Toomemägi).
Teise koha tööd „Sisse- ja väljapoole” (Kauss Arhitektuur: Urmo Mets, Kaur Talpsep, Allan Pilter, Henn Runnel ja Karin Bachmann) iseloomustab hea linnaruumianalüüs. Pakutud funktsionalistliku vormikäsitlusega hoone kordab samal tänavaküljel Kuperjanovi 18a ja 15 esindatud arhitektuurikeelt tänapäevases võtmes. Tulemuseks on vaoshoitud tänavafassaadiga maja, mille väärtus seisneb tasakaalustatud kompaktses mahus ja väga heas siseruumi lahenduses. Lõpp-protokollist: „Plaanid on väga hästi läbi lahendatud, skeemid head ja selgitavad. Ruumipaigutus toimib, avatud pinda on piisavalt. Stiililt lakooniline, ei ole kiriku kõrval liiga pretensioonikas. Suurepärane krundikasutus, selgelt läbimõeldud idee erinevate mängualade kujundamiseks.” Rohkelt esitatud hoone sisevaated, milles oli tunda kiirustamise märke, oleksid võinud sellele tööle ebameeldivalt saatuslikuks saada.
Esikohatöös „Bios” (Boa arhitektid Margus Soonets, Anto Savi ja Jürgen Lepper) on pakutud välja linnaruumiaktsent. Vormilt dünaamilise hoone paigutus krundil loob kiriku ja lasteaia sissepääsu juurde koos toimiva avaliku ruumi. Töös on esitatud põhjalik kohaanalüüs, mis hõlmab nii linnaehituslikke kui ka hoone funktsioonist tulenevaid valgustusküsimusi. Hoone plaanilahendus on selge ja lihtne, rühmaruumide lahendus praktiline ja toimiv, ehituslikult ökonoomne. Saali, koridori ja söögisaali omavahel liitmise võimalus ning külgnemine varjualuse õue- ja mängualaga loob hea võimaluse ruumide mitmekesiseks kasutamiseks. See, et eelmainitud ruumid ei paikne rühmaruumidega samas tiivas, loob aga eelduse ruumide kasutamiseks lasteaiatöövälisel ajal asumikeskuse vm avalikku funktsiooni kandva tegevuse jaoks.
Kõrvalejäänuist
Auhindamata tööde seas oli lahendusi, mis pälvisid žürii poolehoidu ja tähelepanu. Töö „Kaks elevanti” mahuline lahendus, paiknemine krundil, fassaadi- ja plaanilahendus olid igati sümpaatsed. Problemaatiliseks hinnati klaasist fassaadipinnad, mille suvine varjestamine poleks hoone arhitektuurset ideed muutmata tõenäoliselt võimalik.
„Pätu” kavandis pakutud hoone mahud ja paigutus krundil leiti paigas olevat. Kujunev siseõu oleks lastele turvaline, plussiks suur õueala. Fassaadide arhitektuurikeeles oli aga palju erinevaid elemente, mis lõi veidra kogumulje. Töö vajaks ühtlustamist ja edasitöötamist.
Võistlustöö „Minimaa”, kõige uljam ja efektsem lahendus, üllatas täieliku ümbrusest ärapöördumisega. Tööde analüüsil pidas žürii – linnavalitsuse esindajate kaudu – väga järjekindlalt silmas teostatavuse ja ekspluatatsioonikulude realistlikkust, mistõttu vähenesid muidu igati põneva töö väljavaated.
Võistlus pakkus kokkuvõttes mitmekülgsete lahendusvõimaluste komplekti, millest vaieldamatult parim on võidutöö. Valik oli konsensuslik. Vähem tähtis pole ka see positiivne asjaolu, vaatamata kesisele eelarvele, et tellijal on kindel otsus lasteaed 2016. aastal avada.
* Vt www.tartu.ee/aeo