Keegi ei tea, millal tulid esimesed skandinaavlased elama väikesele meresaarele Liivi lahe südames. Võib-olla juhtus see tuhatkond aastat tagasi? Kirjade järgi elas Ruhnus rootsi keelt kõnelev rahvas 1341. aastal, sest just siis andis Kuramaa piiskop Johannes ruhnlastele õiguse elada rootsi õiguse järgi.
See oli unikaalne kogukond, kelle demokraatlik omavalitsus ehk nn luanskap tegutses juba 17. sajandil ja tagas kõigi saareelanike võrdse kohtlemise kui II Ilmasõjani välja.

Ja siis, augustis 1944 otsustasid ruhnlased oma kodusaarelt lahkuda. Nad viisid kaasa oma keele, laulud, pillimängu, rahvariided, kombed ja tõekspidamised. Neil oli kuni eelmise sajandi lõpuni lootus sünnisaarele tagasi kolida, ent see kahjuks ei õnnestunud.
Ruhnu kirjanik ja  pillimees Jakob Steffensson jõudis enne manalasse varisemist kirjutada ja välja anda kuus raamatut Ruhnu ajaloost. Ning koostada näituse temale  kallist, kuid kaotatud maailmast.
Nüüd on see väljapanek jõudnud Rootsist Eestisse. Esimesena saab seda näha Uue Kunsti Muuseumis 8. juunist kuni juuli lõpuni, siis sõidab näitus  Kihnu-Ruhnu mängude ajaks Kihnu Muuseumisse. Talvel saavad näitust vaadata kuressaarlased, järgmisel kevadel manijalased ning seejärel randub Jakob Steffensoni näitus Ruhnu. Sinna ta määramatuks ajaks ankrusse jääbki.
www.mona.ee