Mõne aasta eest korraldas Euroopa Nõukogu oma Strasbourg’i peakorteris sisutiheda ja hariva mitmekeelsuse-teemalise rahvusvahelise konverentsi. Ürituse lõppedes kiirustasin lennujaama. Bussis sattusin kokku tuttava iirlase Pauliga. Otsustasime lennujaama kohvikus keha kinnitada. Esmalt esitas oma soovid Paul. Kuna tema esimene võõrkeel on prantsuse keel ja ta töötas Iirimaa ministeeriumis koolide prantsuse keele inspektorina, siis esitas ta oma soovid imekaunis prantsuse keeles. Viisaka inimesena pöördus ta minu poole –
inglise keeles –, kas võiks mullegi midagi tellida. Keeldusin pakkumisest, sest soovisin ise oma pisukest prantsuse keele sõnavara pruukida. Otsisin teenindajaga silmsidet ja olin valmis suud avama, aga … too ei teinud mind märkamagi, kuigi rohkem inimesi leti ääres polnud! Tõenäoliselt oli ta veendunud, et esitan oma soovid inglise keeles, kuid seda keelt ta ei sallinud! Küllap oleksingi ma võileiva ja kohvita jäänud, kuid peagi saabus leti taha teinegi töötaja, kellele prantsuse keeles oma tellimuse edastasin.
Nagu oleksin tagasi nõuka-aega sattunud! Kuid selline asi juhtus Euroopa südames, rahvusvahelises lennujaamas!
Selle juhtumi mõjul olen saanud tuge mõttele, et mitmekeelsed isikud on üldjuhul laia silmaringiga, avatud, sallivad, maailma näinud inimesed. Nad oskavad (eri tasemel) mitut keelt ning väärtustavad (vähemalt ei halvusta) teisi keeli, sh vähem kõneldud keeli. Ühtlasi on see juhtum ilmekas näiteks neile, kes loodavad igal pool Euroopas vaid inglise keele oskusega läbi saada.
HTMi veerg
2 minutit
Samal teemal
-
Autori test postitus
Autori test postitus sisu Jaga
-
Tere-tere!
Tere tulemast Kultuuriveeb WordPressi! See on sinu esimene postitus. Muuda…
-
Qui nesciunt eligendi voluptate.
Libero quidem corrupti magnam ipsa et sit repudiandae. Facere omnis…