2003. aastal sai Kaja Irjasest Eesti Muusika Infokeskuse direktor – ja EMIK sai uue hoo sisse. Laienes tööpõld ja avardusid väliskontaktid, sündis uus koduleht ja käima läks Kaja Irjas isiklik muusikaline misjonitöö, üle Eesti rändav koolikontsertide sari “Kodumaine viis”, mis viis eesti muusikat ka väikestesse maakoolidesse. Irjase eestvedamisel ilmutas EMIK terve hulga trükiseid, mis värskendavad teadmisi eesti muusika klassikutest, sealhulgas raamatud Gustav Ernesaksa, Cyrillus Kreegi, Hugo Lepnurme, Peeter Süda ja Eino Tambergi kohta. CD-le ja trükisõnasse on saanud eesti nüüdismuusika tutvustusi. Haigestumise tõttu jäi Kaja Irjase töölaual pooleli kolme muusikaraamatu kokkupanek ja toimetamine, ellu viimata jäi hulk lennukaid ideid. Töö eest Eesti Muusika Infokeskuse arendamisel tunnustas Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital Kaja Irjast 2006. aastal aastapreemiaga. Samal aastal sai temast ka Heliloojate Liidu liige.

Kaja Irjas tegi tööd kirjasõnaga, aga tema kutsumuseks olid inimesed. Ta oli ideede generaator: ta algatas asju, viis inimesed kokku ja pani nad tegutsema ühise eesmärgi nimel. Ta sisendas optimismi ja tegutsemisjulgust. Tema juurde tuldi niisama muret kurtma ja nõu saama. Mõnigi kord, nagu muuseas ja mängeldes, lappis ta hingeliselt kokku need, kes olid natukene katki või eneseusu kaotanud. Kaja Irjas julges olla avatud – ja see on üks suuremaid julgusi inimelus, sest tähendab tavalisest suuremat võimalust haiget saada. Sellisena jõudis ta paljudele inimestele väga lähedale. Aga mis võib siin ilmas väärtuslikum olla? Seepärast, mõeldes temale tema liiga varasele lahkumisele, võivad teda tundnud inimesed kurbuseski rõõmsad olla ühe rikka, kirglikult ja põhjani elatud elu pärast.