KLIŠEELIK ABSTRAKTSIOON

Need maalid on osa minu kunstiliste otsingute teest, mis sarnaneb lugematute teiste kunstnike omale. Ehkki tundsin alguses tõmmet koomiksikunsti poole, sai pärast 2011. aastal Eesti Kunstiakadeemiasse sisseastumist minu uueks kireks maalikunst. Maalimine on minu jaoks üks parimaid viise väljendada seda, mida ma ei oska sõnadega või koomiksite kaudu öelda.
Suurem osa nendest maalidest on tehtud pärast mu isa surma, mille järel võttis minu looming palju melanhoolsema ja süngema pöörde.

Olen frustreerunud, et tänapäeva maailmas on praktiliselt võimatu luua midagi tõeliselt uut, ilma et see meenutaks juba loodut. Leian, et nüüdisajal on kõik üks suur klišee, mis teeb selle peaaegu koomiliseks. Ma ei näe mõtet pseudointellektuaalsel eputamisel, kui selle abil midagi eriti uut pakkuda ei saa.