Vürst Sergei Šahhovskoi (1852-1894) oli Eestimaa kuberner aastatel 1885-1894. Sageli seostatakse tema nime 19. sajandi lõpupoolel toimunud venestuspoliitikaga. Selle silmapaistva ja vastuolulise isiku rolli hindasid väga erinevalt juba tema kaasaegsed. Ühed pidasid tema tegevust negatiivseks, sest see oli vastuolus baltisakslaste ja eestlaste huvidega. Šahhovskoi pooldajad seevastu väitsid, et kõik, mida ta oli teinud, oli valdavalt positiivne. Tema tegevust on õigustatud asjaoluga, et tol ajahetkel oli keskvõimu eesmärgiks sulandada ka Eestimaa kubermang paremini kokku teiste tsaaririigi piirkondadega. Nõnda on üks hinnanguline arvamus läbi aegade vastandunud teisele, lisamata uusi teadmisi selle kohta, mida vürst Šahhovskoi kubernerina õigupoolest tegi. Seetõttu antakse ettekandes vürst Šahhovskoi tegevusele hinnang, kus esikohal ei ole subjektiivne suhtumine temasse kui isikusse, vaid analüüsitakse vürsti tegevust. Ettekandes räägitakse vürst Šahhovskoi seni vähe uuritud tegevusest kubermangu eesotsas seisva administraatorina, kes vastutas seaduste ja valitsuse korralduste täitmise ning kohaliku administratsiooni tegevuse eest, selgitatakse tema tegevuse motiive ja tulevikunägemusi.
 
Järgmine ajaloolaupäevak toimub 24. mail 2014, mil räägitakse Ado Grenzsteinist.
Maarjamäe lossi kinosaalis toimuvad laupäevakud keskenduvad probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos, mis vajavad täiendavat uurimist ning on atraktiivsed ja huvipakkuvad ka avalikkusele. Seitsmenda loengutesarja läbivaks teemaks on „Reetur või kangelane?”. Loengusarja raames tutvustame Eesti ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud vastuolulisi isikuid, keda on eri aegadel või erinevate osapoolte poolt ülistatud ja kangelaseks peetud või reeturiks kuulutatud. Kõik vaatluse all olevad isikud on tänase rahvusriigi vaatenurgast pigem negatiivse tähendusega, kuid ajaloolise objektiivsuse huvides on oluline mõista, millised olid nende isikute tegutsemismotiivid ning tulevikunägemus. Kas tegemist oli kaasajooksikute, reeturite ja eestlaste kui rahvuse hävimist soovivate võimuesindajate või visionääridega. Loengusari näitab ilmekalt, kuivõrd muutuv võib olla hinnang ühe inimese tegevusele sõltuvalt ajast ja hindajast. Loengusarja jooksul tutvustavad tuntud Eesti ajaloolased uuemaid uurimistulemusi ning annavad hinnangu eri ajastu võimuesindajate tegevusele.
 
Sissepääs ajaloolaupäevakule soodushinnaga 1 €.  Ajaloolaupäevakud toimuvad kord kuus laupäeviti algusega kell 13.00 Maarjamäe lossi kinosaalis (Pirita tee 56, Tallinn).
 
Maarjamäe lossi juurde sõidavad bussid 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi. 
Võimalik on külastada ka Maarjamäe lossis avatud näituseid: Avatud on Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „ISEOLEMISE TAHE“ ja Filmimuuseumi näitus „SIIN ME OLEME! Eesti filmi esimene sajand“.
Muuseum on avatud K-P kell 10-17.