Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetusega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
Eelmisel perioodil oli probleemiks majandusmõõdupuude kasutamine kultuuri juures – selle peaks omavahel selgemaks rääkima. Kultuur ei saa muutuda 100% majanduseks, siis oleks see ju majandus, mitte kultuur. Pehmed väärtused peaksid olema ka mõõdetavad ja väärtustatud. Toetada tuleks filmiettevõtteid, et need muutuksid tugevamaks ja ekspordivõimelisemaks, aga ka arenduskeskusi, et pilt oleks terviklik. Kui Euroopa toetused lõpevad, siis peavad kõik sektorid olema nii tugevad, et suudavad samaväärselt jätkata.
Osalemine suurtel festivalidel ja turgudel on eraldi ja spetsiifiline teema, Eesti peab seal väljas olema ja end tutvustama. Ka selleks on vaja suuremaid investeeringuid, et teha Eesti filmikunst nähtavaks konkreetse filmi abil. Tuleb kasutada lobiste, agente ja publitsiste, et film suurel turul üldse kuhugi jõuaks, ning luua samaaegselt Eestile positiivne ja filmiettevõtlussõbraliku maa kuvand. See omakorda tooks Eesti majandusse tagasi rahvusvahelisi filmiprojekte, mis ei oleks kasulik ainult filmitegijatele, vaid kogu majandusele.
Loomemajandus: Edith Sepp-Dallas, Eesti Filmi Instituudi juhatuse liige
1 minut
Samal teemal
-
Lahing läbi juhusliku kaamerasilma
Mõeldes dokumentaalfilmidele, mis on jõuliste visuaalidega suurele linale toonud Venemaa…
-
Viimane intervjuu Jaak Lõhmusega
Filmiajakirjanik, õppejõud ja filmiuurija Jaak Lõhmus lahkus meie hulgast tänavu…
-
In memoriam Jaak Lõhmus 25. IV 1955 – 29. VI 2024
69aastaselt lahkus meie hulgast režissöör, stsenarist ja aastakümneid Eesti filmi…