Näitus koosneb kolmest eraldi  väljapanekust, millest esimene on peamiselt arheoloogiaalane ja räägib juba Lennart Merile südamelähedasteks olnud teemadest, ent jõuab ka perioodi, kuhu kirjanik oma raamatutes allikate nappuse tõttu ei jõudnud. Näituse koostajad on võtnud oletada, et president Meri oleks Hõbevalge seeriat jätkates antud perioodi käsitleva teose pealkirjaks võinud panna just Hõbevalgeim. Eksponeeritakse kauneid ehteid ja seni peidus olnud aardeid.

Teine ekspositsioon kannab nime Kaupmeeste jäljed ja räägib Rävala kaupmeestest ja kaubandussuhetest muu maailmaga. Võrreldud on  viikingiaegseid kaubandussuhteid tänapäeva majanduskeskkonnaga ja õhus on küsimus: kas hõbevalgeim ajastu on Eestimaa jaoks tõesti möödas? „On tõepoolest olnud ka see aeg, kui Eesti oli Euroopa viie rikkaima riigi hulgas, “ ütleb näituse üks koostajatest, muuseumi teadur Külvi Kuusk.

Hõbevalgeima kolmas osa on osalusekspositsioon, kus publikul avaneb võimalus näituse temaatikaga tutvuda läbi erinevate mänguliste tegevuste  proovides näiteks kätt muinasaegsel turul või kehastudes viikingiaegseks kaupmeheks.

Rannarahva Muuseumi juhataja Riina Aasma sõnul on ka näituse vormistuses püütud tabada lennartmerelikku stiili. Faktide ja fantaasia põimimine, vaimustusttekitavad kirjeldused ja seosed, suured ja väärikad plaanid, mängulisus ja väike riukalikkus, ehe, kuid samas unustamatu olek – need on märksõnad, millest lähtusime. „Eesti üks kuulsaimaid randlasi on kindlasti Meri ja just temale me selle näitusega suure kummarduse teeme.“

Näitus on koostatud koostöös Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogude osakonnaga, kujunduse on teinud loovagentuur Pult.
Näitust „Hõbevalgeim. Rävala hiilgeaeg“ saab vaadata alates 29.märtsist Rannarahva Muuseumis, Viimsis. Muuseum on avatud iga päev 10-17.
Lähemalt näitusest, sellega kaasnevatest programmidest ja muuseumi kingitustepoe eritoodetest saab lugeda Rannarahva Muuseumi kodulehel www.rannarahvamuuseum.ee.