Näituse teoreetiline formuleering toetub Maurice Merleau-Ponty mõtetele teistsugusest “ruumilisusest” (vastandina “geomeetrilisele” ruumile), mida ta nimetas “antropoloogiliseks” ja ka “eksistentsiaalseks ruumiks” ning mille vaatepunktist “on ruume niisama palju kui erinevaid ruumilisi kogemusi”.
Postulaadiks on seega ruumi ja olemise (teadvuse) isomorfsus, ruumid kujunevad individuaalses meeles ja tajus. Ja nii ka pildiks saav ruum evib “siseruumile” olemuslikku, loomuomast “reaalsust”. “Maaliruum” on koht, kus subjektiivne olemine – kogemus ja teadvus – saab talle ainuomase ainelise ja ruumilise vormi. Viimaks kujutab maalitud ruum endast subjektiivse ja objektiivse kokkupuute- või lõikepunkti, “siseruumi” projektsiooni “välisruumi” (ning vice versa).

Näitus on võimalik külastada 4.-29. märtsini.