Kaupo oli liivlaste juht, keda järeltulevad põlved on hinnanud vastuoluliselt: kas tema koostöö ristisõdijatega oli saatuslik viga või möödapääsmatu sundvalik; kas liivlased olid ettenägelikud eurooplased või tingisid just Kaupo valikud nende hilisema hääbumise omaette rahvana? Vestlus käsitleb Kaupo tegevuskeskkonda ja tema võimalusi seoses liivlaste osaga keskaja Liivimaa ajaloos.

Esmaspäeval, 10. märtsil kl 17 tuleb esitlemisele kirjastus “Ilmamaa” uus raamat, Armin Tuulse “Linnad ja lossid”.

Armin Tuulse (1907−1977, aastani 1936 Neumann) on meie suurim arhitektuuriajaloolane Sten Karlingi järel ja Villem Raami ning Juhan Maiste eel. Tuulse mahukad monograafilised tööd on valdavalt võõrkeelsed; esimene neist ilmus imekombel juba sõja ajal kodumaal, järgmised võõrsil. Siinne esiteldav raamat “Linnad ja lossid” on koostatud eestikeelseist käsitlusist ja vähematest uurimustest, n.ö. populaarsemast ainevallast. Armin Tuulse oli mitmekülgne anne, sestap on kõik, mida ta puudutanud, asjalik, kandev. Ta oli seltskondlik, mängis orkestris pilli, kirjutas kunstiarvustusi ja kunstielu tutvustusi Euroopa kunstikeskustest. Sündinud Võrumaal Tsooru vallas, lahkunud Eestist pagulusse, seejärel töötanud, kuulsaks saanud, ning surnud Stokholmis. Tema abikaasa oli luuletaja Liidia Tuulse, kes oli samuti mitmekülgselt andekas ja puhas hing. Raamatu “Linnad ja lossid” koostas ja varustas saatesõnaga noorem kunstiloolane Kadri Asmer. Esitlusel kõneleb peale koostaja ka klassikuikka tüüriv Kaur Alttoa, kes on omal kombel jätkanud siinmail Armin Tuulse tööd tänase päevani.