AASTA LAVASTUS
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.

Nominatsioonile esitanud sõnalavastuste žürii
„Titanicu orkester” (MTÜ R.A.A.A.M, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Toomas Hõrak, helilooja Urmas Lattikas, tõlkija Maia Soorm).
„Utoopia rannik. I osa. Teekond” (Tallinna Linnateater, lavastaja Priit Pedajas, tõlkija Anu Lamp, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Kalle Karindi, koreograaf Laine Mägi).

Nominatsioonile esitanud muusikalavastuste žürii
„Tannhäuser” (rahvusooper Estonia, lavastaja Daniel Slater, kunstnik Leslie Travers, dirigendid Vello Pähn, Jüri Alperten ja Mihhail Gerts, valguskunstnik Anton Kulagin, liikumisjuht Kati Kivitar).
„Jevgeni Onegin” (Vanemuine, lavastaja Dmitri Bertman, muusikajuht ja dirigent Paul Mägi, dirigent Lauri Sirp, kunstnik Igor Nežnõi, kostüümikunstnik Tatjana Tulubjeva, valguskunstnikud Andres Sarv ja Imbi Mälk).
SÕNALAVASTUSTE ALAL
Žürii: Luule Epner (esinaine), Katri Aaslav-Tepandi, Kalju Orro, Monika Larini, Jaak Allik, Madis Kolk, Lilja Blumenfeld.

Lavastaja auhind
Madis Kalmet – lavastused „Titanicu orkester” (MTÜ R.A.A.A.M), „Leegionärid” (Rakvere teater), „Kassirabal” (Tallinna Linnateater).
Lauri Lagle – lavastus „Kolmapäev” (teater NO99).
Priit Pedajas – lavastus
„Utoopia rannik. I osa. Teekond” (Tallinna Linnateater).
Maria Peterson – lavastus „Tuvi” (MTÜ Arhipelaag).
Anne Türnpu ja Eva Klemets – lavastus „Tokerjad” (Anija mõis).

Kunstniku auhind
Pille Jänes – kujundus lavastustele „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk” ja „Kollaborandid” (Eesti Draamateater).
Jaanus Laagriküll – kujundus lavastustele „Tokerjad” (Anija mõis) ja „Vanad ja noored” (Ugala).
Jekaterina Malinina – kujundus lavastusele „Õnn kaasa!” (Vene teater).
Jaagup Roomet – kujundus lavastusele „Pál-tänava poisid” (Tallinna Linnateater).
Ene-Liis Semper – kujundus lavastustele „Ilona. Rosetta. Sue”, „Enesetapja”, „Iga eht südamelöök” (teater NO99).

Naispeaosa auhind
Ita Ever – Vera Malmgren lavastuses „Tuhk ja akvaviit” (Eesti Draamateater).
Kersti Heinloo – preili Julie lavastuses „Preili Julie” (MTÜ Kell Kümme).
Alina Karmazina – Antigone lavastuses „Antigone” (Vene teater).
Elina Reinold – Ljuba lavastuses „Titanicu orkester” (MTÜ R.A.A.A.M).
Elisabet Reinsalu – Natalie Herzen lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk” (Eesti Draamateater), Hester Swane lavastuses „Kassirabal” (Tallinna Linnateater).

Meespeaosa auhind
Argo Aadli – Harry lavastuses „Titanicu orkester” (MTÜ R.A.A.A.M), Adam lavastuses „Neli aastaaega” (Tallinna Linnateater).
Taavi Eelmaa – osatäitmine lavastuses „4.48 psühhoos” (Von Krahli teater).
Peeter Jürgens – vanaisa lavastuses „Vanad ja noored” (Ugala).
Guido Kangur – Stalin lavastuses „Kollaborandid” (Eesti Draamateater), Doko lavastuses „Titanicu orkester” (MTÜ R.A.A.A.M).
Tarvo Sõmer – Suur-Einar lavastuses „Leegionärid” (Rakvere teater).

Naiskõrvalosa auhind
Mari-Liis Lill – Ophelia lavastuses „Hamlet” (MTÜ Kell Kümme).
Triinu Meriste – Adele lavastuses „Sajand” (Ugala).
Hilje Murel – Emma Herwegh lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk”, Annika Malmgren lavastuses „Tuhk ja akvaviit” (Eesti Draamateater).
Liina Olmaru – Rita-Reet lavastuses „Tuvi” (MTÜ Arhipelaag).
Marika Vaarik – osatäitmised lavastustes „Ilona. Rosetta. Sue” ja „Iga eht südamelöök” (teater NO99).

Meeskõrvalosa auhind
Ain Lutsepp – Aleksandr Bakunin lavastuses „Utoopia rannik. I osa. Teekond” (Tallinna Linnateater).
Andres Raag – osatäitmine lavastuses „Talgud”, Wally lavastuses „Wally kohvik” (Kuressaare Linnateater).
Meelis Rämmeld – Tuvi lavastuses „Sajand”, Nikolai Ogarjov lavastuses „Utoopia rannik. III osa. Kaldale heidetud” (Ugala).
Aarne Soro – Vello-Viljar lavastuses „Tuvi” (MTÜ Arhipelaag).
Taavi Teplenkov – Vissarion Belinski lavastuses „Utoopia rannik. I osa. Teekond” (Tallinna Linnateater).

Sõnalavastuste žürii eriauhind
Lavastusele, mis toob jõuliselt esile eesti teatri liigirikkuse.
„köök/keittiö” (Rakvere teater).
„Ma olen tuul” (Theatrum).
„Mõnikord on kõik nii selge” (MTÜ R.A.A.A.M).
„rhizomedia.risomeedia” (Cabaret Rhizome).
„Tiina Tauraite traktor” (MTÜ Kolhoos). 

Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Auhinna annab välja Eesti Teatriliidu juhatus.
Madli Pesti – artiklid „Tusk. Töötus. Armetus” („Ilona. Rosetta. Sue” teatris NO99, Postimees 1. X ), „Kübara läbimurre Berliinis” („Orpheus allilmas” Theatertreffenil, Postimees 24. V), „Visuaalteater kui kunstide sulam” (Sirp 26. IX), „Ebakindlate kehade ohtlikud mängud” (Sirp 30. V), „Kolm ratsanikku uurimisinstituudis. VAT-teatri „The Black Rider”, NO99 „Three Kingdoms”, Signa „Bleier Researh Inc”” („Teatrielu”, 2011) ning välisteatri järjepideva professionaalse tutvustamise eest.
Andres Laasik – 2013. aastal Eesti Päevalehes ilmunud järjepidevalt sisutruu teatrikriitika eest. Artiklid „Renate Valme andis vaatajale tüki pureda” (Eesti Päevaleht 29. X), „Vaikne Raivo Trass on väärikalt vananenud filosoof Sokrateseks” (Eesti Päevaleht 18. XII), „Stalini käsi juhib Bulgakovi meeli” (Eesti Päevaleht 25. IX), „Tagasiastunud minister ei taha ennast tappa” (Eesti Päevaleht 12. XII).
Meelis Oidsalu – artiklid „Ruumimaagiast. Eesti teatri ruumikasutusest ja festivalist „Draama 2013” (Teater. Muusika. Kino 2013, nr 11), „Arutleva demokraatia poole”
(Sirp 19. XII), „Kuidas joonistada lammast” (Sirp 4. I), „Gustav Suitsu õudusunenägu” (Sirp 31. X), „Space Oddity – Ruumiodüsseia” (Teater. Muusika. Kino 2013, nr 5-6).
Alvar Loog – artiklid „Õige on surra, kui oled veel noor. „Autori surm” Tartu Uues teatris” (Teater. Muusika. Kino 2013, nr 5), „Õhtu jõuab, vihm möödub, aga mul on viimne melanhoolia” (Sirp 14. III), „Näitleja kui omaenese lühikroonika” (Sirp 11. IV), „Kas läbikukkumine kodanikuna tähendab läbikukkumist inimesena?” (Sirp 17. X), „Moraalse perversiooni poeesia” (Sirp 23. X), „Digitaalse olemise talutav kergus” (Sirp 5. XII).
Eero Epner – artiklid „Avalikkus ja teater” (Sirp 24. I), „Hetkelisusest sündiv vabadus” (Sirp 29. VIII), „Brutaalne prints” (Sirp 14. XI).

Sõnalavastuste muusikalise kujunduse või originaalmuusika auhind
Žürii: Olav Ehala (esimees),
Tõnu Kõrvits, Tiina Mattisen,
Ardo Ran Varres.

Aleksandr Žedeljov – originaalmuusika lavastusele „Antigone” (Vene teater).
Veiko Tubin – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele „Kolm vihmast päeva” ja „Offline” (Tallinna Linnateater).
Urmas Lattikas – originaalmuusika lavastusele „Kollaborandid” (Eesti Draamateater).

Jaak Jürisson – originaalmuusika lavastusele „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk” (Eesti Draamateater).
Hendrik Kaljujärv – originaalmuusika ja muusikaline kujundus lavastustele „Puhastatud” ja „4.48 psühhoos” (Von Krahli teater).
Salme Reegi nimeline auhind
Lastelavastuste auhind, mille võib saada kunstiliselt silmapaistva ja lastepärase töö eest nii lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline.
Žürii: Eva-Liisa Linder (esinaine), Kirsten Simmo, Silvia Soro, Kaido Rannik.

Liina Unt – kunstnikutöö lavastuse „Sinilind” erakordse visuaalia loomisel (Endla).
Haide Männamäe ja Toomas Tross – autori-, lavastaja- ja näitlejatöö klounipaari Piip ja Tuut väljatöötamise ning ampluaa pideva avardamise eest, sealhulgas lavastuses „Preili Landskrone ja härra Pilstickeri armastuslugu” (teater Piip ja Tuut).
Kaja Lindal, Hendrik Lebon, Julia Wilms ja Taavet Jansen – koreograafia, esitus ja videolahendused interaktiivses osalusteatris „Rock’n’roll ja lehesadu” (Sõltumatu Tantsu Ühendus, Het Lab Utrecht, Ábens Dans, Dansstationen).
Taavi Tõnisson – kunstiküps lavastajatöö kirjandusklassika ja tugeva lavastusmeeskonna ühendamisel haaravate rollidega nukulavastuseks „Väike Gavroche” (Nukuteater).
Margus Kasterpalu ja Oleg Titov – lavastaja- ja koreograafitöö eest tugeva näitlejaansambliga algupärase muusikali „Arabella” lavaletoomisel (Birgitta festival ja Ugala).

Priit Põldroosi nimeline auhind
Auhind antakse teatrimõtte arendamise, pikaaegse teatri­uurimusliku või teatripedagoogilise tegevuse eest, asutatud Jüri Järveti ettepanekul ja ENSV Teatriühingu juhatuse otsusega 1984. aastal.
Žürii: Lea Tormis (esinaine), Piret Kruuspere, Kalju Orro, Margot Visnap, Ingo Normet.

Ene Paaver – teatriraamatute, sealhulgas Eesti Draamateatri näidendiraamatute sarja järjepideva ja süvenenud, detailitäpse ja autoritundliku toimetamistöö eest. Samuti tunnustades tema algatust ja hoolt algupärase näitekirjanduse regulaarsel tutvustamisel ja autorite lähendamisel lavapraktikale „Esimese lugemise” raames.
Tõnu Tepandi – pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna, mille käigus ta on loonud hääle ja mängu vastastikusel tihedal seosel põhineva isikupärase meetodi. Samuti arvestades rohket harjutusmaterjali sisaldavat ja autori n-ö häälefilosoofiat avavat raamatut „Alguses oli hääl” (2012).

MUUSIKA-, BALLETI- JA TANTSULAVASTUSte alal

Muusikalavastuste auhind
Žürii: Kerri Kotta (esimees), Alvar Loog, Madis Kolk, Kristel Pappel, Raili Sule.

Mati Turi – Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemeline vokaalne teostus Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser” (rahvusooper Estonia).
Vanemuise teatri lavastusmeeskond, orkester ja trupp – Pjotr Tšaikovski ooperi „Jevgeni Onegin” kunstiliselt nauditav ja veenev muusikaline esitus (Vanemuine).
Vello Pähn ja RO Estonia orkester – Richard Wagneri ooperi „Tannhäuser” ning Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia” kõrgetasemeline muusikaline teostus (rahvusooper Estonia).
YXUS Ensemble, Anne Türnpu ja Kairi Mändla – Karlheinz Stockhauseni tehniliselt ülikomplitseeritud „Sügismuusika” artistlik teostamine (YXUS Ensemble, Eesti Kontsert, teater NO99).

Balletilavastuste auhind
Žürii: Enn Suve (esimees), Oleg Titov, Kristiina Garancis, Elena Poznjak-Kõlar, Irina Härm.

Hayley Blackburn – nimiosa balletis „Raimonda”, Belle lavastuses „Kaunitar ja koletis” (Vanemuine).
Sergei Upkin – nimiosa balletis „Petruška”, Solor lavastuses „Bajadeer” (rahvusooper Estonia).
Nanae Muruyama – Nikia lavastuses „Bajadeer”, priimabaleriin lavastuses „Petruška”, pas de trois lavastuses „Luikede järv” (rahvusooper Estonia).
Lühiballeti „SYMBIONT(S)” esitajad – koreograaf Wayne McGregori tantsukeele ja koreograafilise mõtte õnnestunud ettekanne (rahvusooper Estonia).

Tantsulavastuste auhind
Žürii: Heili Einasto (esinaine), Kristiina Garancis, Heili Lindepuu, Karmen Ong, Anu Ruusmaa.

Johannes Veski ja Päär Pärenson, „Mutantants ehk Tuhat tantsu, mida tantsida enne kui sured” – entsüklopeediline lähenemine tantsule ja selle omapärane lahendus, muljetavaldav eeltöö liikumismaterjali taustaga (Cabaret Rhizome, Kanuti gildi saal).
Rene Köster, „Tzion” – sügavalt läbitunnetatud isiklikust kogemusest kantud tervik, esitatud intensiivse kirglikkusega, kehaliselt väljendusrikkalt ja ausalt (Kanuti gildi saal).
Kristjan Rohioja, „Electronic City” – koreograafiline üllatus, õrn ja tundlik poeetiliste metafooridega lavalugu; suurepärane töö esitajate Maiken Schmidti ja Ago Sootsiga, kes tantsisid detailid suureks (VAT-teater).
Tantsijad Xenia Rudakova, Endro Roosimäe ja Sigrid Savi Oleg Titovi lavastuses „Preili J” – nüüdistantsu valdkonnas veenvalt ja küpselt esitatud ning selget narratiivi kandvad dramaatilised rollid (Tallinna Tantsuteater).
Mart Kangro lavastustega „Homset oodates” ja „samm lähemale” – järjepidevust hoidvad, loomingulised ja selge kontseptsiooniga lavastused, mida iseloomustab jäägitu pühendumine ja ausus.

Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind
Ansambel Resonabilis ja Ott Aardam – Kristjan Kõrveri kammerooperi „Raud-Ants” omanäoline lavastuslik teostus ja nõudliku muusikalise partituuri ettekandmine (Mustjala festival, Saaremaa ooperipäevad).
Ooperi „Proua Elsa” trupp – Vselovod Pozdejevi kammerooperi „Proua Elsa” muusikaliselt nüansirikas esitus (Pille Lille Muusikute Fond).
Aivar Kallaste – peenelt nüansseeritud ja isikupäraste karakterrollide esitamine eri žanrilistes lavastustes: „Totu kuul”, „Kaunitar ja koletis”, „Kuldvõtmekese lugu”, „Cabaret” (Vanemuine).
Flo Kasearu, Oksana Tralla, Veronika Vallimäe, Marianne Männi ja Riina Maidre lavastus „Püha öö” – isikliku ja kodu valdkonna edukas toomine lavale, harva ette tulev põlvkondadevaheline side etenduskunstis (Kanuti gildi saal).

TEATRITÖÖTAJA AUHIND
Žürii: Külli Root (esinaine), Sirli Bergström, Liina Unt, Taavi Varm, Enar Tarmo, Margus Vaigur, Iir Hermeliin.

Lavastust ettevalmistav kategooria
Revo Koplus, Kanuti gildi saali tehniline juht. Augusti tantsufestivali tehniline juht, paljude erižanriliste lavastuste kaaslooja valguskunstniku ja tehnilise teostajana.
Annika Aedma, Nukuteatri nukumeister. Suurepärase tunnetuse ja silmaga nukumeister – kunstiteoste looja, anatoomia-meister, andekas ilmete voolija, töökas kehade valmistaja, osav kestade viimistleja.
Dmitri Mjatšin, Vene teatri metallitööline. Töötab teatris keevitajana 1999. aastast. Valmistab kõigi dekoratsioonide metallkonstruktsioonid ja lavastuste dekoratsioonides mehaaniliselt liikuvad detailid. Osales vabatrupi Teine Teater lavastuste loomisel. Vene teatri ja AudioKinetica koostööprojekti „Cyclotron” üks loojatest. Mitmekülgselt andekas, leidlik ja vastutustundlik metallitöömeister.

Etendust teenindav kategooria
Argo Valdmaa, Endla teatri videomeister. On toonud uut hingamist teatri tehniliste võimaluste maailma ja seeläbi lavastusi suurel määral rikastanud. Alati otsiv ja end uute arengusuundadega kursis hoidev loovtehnik. Teatris oldud viie aasta kestel on ta oma uuendusliku meele ja hooliva suhtumisega olnud paljudele eeskujuks. 2012. aasta kolleegipreemia laureaat.
Karin Tetsmann, Eesti Draamateatri vanemrekvisiitor. Paarkümmend aastat teatritööd: loominguline partnerlus kokku mitmekümne nõudliku kunstniku, lavastaja ja etenduse juhiga, näitlejatest rääkimata; eri ajastute esemeid koondav hinnaline rekvisiidiladu; eksimatu erialane asjatundlikkus koos heade ajalooteadmiste ja stiilitajuga. Tema teadmiste abil on kujundatud peale sadade Eesti Draamateatri lavastuste ka arvukalt teiste teatrite lavasid ja projekte, samuti filme.

Oliver Kulpsoo, Von Krahli teatri valguskunstnik. Meeskonnamängija, väljakujunenud loojavaimu ja rafineeritud silmaga kunstnik, kes kaitseb Siioni lõvina oma isikupärast käekirja, prožektoritega kirjutatud poeemi, mis tõstab lavastuse teatripõrandast lahti ning laseb sellel peegelduda pilvedel.

Haldus- ja administratiivtöötaja kategooria

Jüri Kruus, rahvusooperi Estonia heliplaatide restaureerija, teatrilooliste raamatute koostaja, inspitsient. Töötanud Estoni
as aastast 1965, alates 1970. aastast ooperi- ja balletilavastuste inspitsiendina. Restaureerinud üle 160 LP, CD ja helikasseti eesti lauljate, näitlejate, instrumentalistide, dirigentide ja ooperite salvestusi (sh Miliza Korjus, Milvi Laid, Tiit Kuusik, Georg Ots jt), olnud enamasti ka koostaja, kujundaja ja annotatsioonide autor.  Tutvustanud nii Eesti kui ka maailma tuntud lauljaid, instrumentaliste ja oopereid perioodikas, raadio- ja telesaadetes, videokavades, Estonia talveaias, juubeliõhtutel teatrisaalis, Peterburi, Moskva, Kiievi, Odessa, Samaara, New Yorgi ja Sydney raadiosaadetes, loengkontsertidel Peterburi teatri- ja muusikamuuseumis.
Roland Leesment, Endla teatri haldus- ja tehnikajuht. Teatrihoone, -varade ja -tehnika edukas ning kindlameelne korrashoid, renoveerimine ja arendamine 2013. aastal.
Kadri Tikerpuu, Nargeni festivali korraldusjuht. Nargeni festivali suurejooneliste projektide juhtimine. Nende hulgast võib esile tõsta Kreegi päevad Haapsalus, Pärdi päevad Tallinna kirikutes ning ooperi „Valgustatud pimedusejünger” Noblessneri valukojas.

Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil, rahvusvahelisel teatripäeval. Auhindade üleandmistseremoonia toimub Tallinna Linnateatri kolmel laval (väikeses saalis, Taeva- ja Põrgulaval) üheaegselt. Lavastusmeeskonda kuuluvad Veiko Tubin, Diana Leesalu, Paavo Piik, Priit Võigemast ja Maiken Schmidt.