Fredi-Armand Tomps sündis Virumaal Kohalas 1928. aastal. Ta oli kümnene, kui sattus 1938.a. Narva ja Oru lossi. Nendes nähtu ahvatles teda õppima arhitektuuri ja hiljem eriti selle kultuuriloolist tähtsust. Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist tegeles Eesti Kultuuriministeeriumis kultuuriehitiste projekteerimise korraldamisega.
Järgnesid Eesti Vabaõhumuuseumi ehitustööde juhtimine ja peaarhitekti amet Teadusliku Restaureerimise Töökojas. 1969.a. Alguses moodustas ta Riikliku Ehituskomitee ülesandel Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni ja juhtis seda.

Fredi Tomps töötas 40. suuremal restaureerimisobjektil, s.h. Narva Hermanni linnus ja Narva bastionid, Narva raekoda ning 12 mõisakeskust (neist 8 Virumaal).

Näitus “Arhitekt Fredi-Armand Tomps Eesti ajaloolist ehituskunsti avastamas ja kaitsmas” annab kokkuvõtliku ülevaate arhitekti 60 aasta ja tema kolleegide tegevusest Eesti ajaloolise arhitektuuri uurimisel, restaureerimisel ja kohandamisel tänapäevastele vajadustele. Käsitletud teema hõlmab ajavahemikku 1953-2013.a., sõnas ja pildis, 33 stendil,
millest15 Virumaalt.

Näitus on avatud kuni 2. juunini 2014.