Hans Jürman
28. II 1923 – 30. I 2014
Manalateele on läinud keelemees, raamatukoguhoidja ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu auliige Hans Jürman.
Hans Jürman sündis 28. veebruaril 1923. aastal Tallinnas, siin algas ka tema haridustee. Kodust sai ta kaasa huvi raamatute vastu, keeleteaduse juurde viis ta 1936. aasta sügisel ilmunud Johannes Aaviku „Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika”. Tema sõnutsi oli vähe raamatuid, mida ta oli nii paljudel kordadel lugenud, ning just see andis ka tõuke õpinguteks eesti filoloogias Tartu ülikoolis. Selleks läks kümme aastat, sest vahepeal jõudis sõda Eesti pinnale. Juba 1942. aasta suvel tegi Hans Jürman aga kaasa Tallinna Keskraamatukogu mõnenädalase raamatukogunduse kursuse, mis jäigi tema ainsaks süsteemipäraseks raamatukogunduse õppimiseks. Kuid sõrm oli antud, Jürman alustas tööd raamatukogus 1947. aastal: algul Tallinna haruraamatukogudes, hiljem keskraamatukogus asedirektorina, aastatel 1960–1996 Eesti Rahvusraamatukogus.
Jürmani teeneid Eesti raamatu-
kogunduse arendamisel on raske ülehinnata. Ta oli asendamatu autoriteet ja nõuandja kõigile raamatukogutöötajaile. 1950.–1960. aastatel oli ta Eesti rahvaraamatukogudes avariiulite rakendamise ja 1970. aastate alguses tsentraliseerimise eestvedajaks. Tema kirjutatud, toimetatud või redigeeritud on mitmed Eesti raamatukogundusele olulised väljaanded, tema algatusel läbi viidud mastaapseid uuringuid.
Eriline koht oli Hans Jürmani töös raamatukogude terminoloogia uurimisel ning tema südameasjaks oli erialakeele ja eesti keele hoole laiemaltki. Ta kuulus Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonda ja avaldas sel teemal sageli kirjutisi erialaajakirjas Raamatukogu.
Hans Jürman oli kuni viimase ajani aktiivse eluhoiakuga. Ise on ta enda kohta arvanud: „ … andku mulle andeks raamatukoguhoidjad, aga ma pean end rohkem keelemeheks.”
Vabariigi president tunnustas Hans Jürmani teeneid 2004. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Eesti Rahvusraamatukogu