Johannes Saar tõdeb „Eesti Rahvusringhäälingu arengukava 2014–2017” lahates, et ERRi arengukava keskseid peatükke täidab kõmisev kantseliit, kus kajavad kunagiste parteikongresside grandioossed lubadused: parandada, süvendada, tõsta, edendada, kiirendada … Eeskujulik tarbetekst, mis peaks sõna jõul tooma ERRile järgmisel aastal 8% eelarvetõusu ning sealt edasi eelarve nominaalse kasvu inflatsiooniga samas tempos.
On üllatav, nendib Saar, et ERRi arengukava seab eesmärgid sõltuvusse kinnisvara- ja tehnoloogiaprobleemide lahendamisest. Eestis näikse endiselt kummitavat betoonivalamise tont, kuigi üks märgilisemaid globaalseid suundumusi on suhtlusmeedia ekspansioon ning ajakirjanduse üha tihedam läbipõimumine sellega.
Sest trendist pole puutumata kultuuriajakirjanduski. Ilva Skulte kirjutab Läti kultuurikajakirjanduse seisu lahates, et Facebooki ja Twitteri kultuurisündmusi puudutav inforinglus on tõhus, blogosfäär seevastu pakub konkurentsi ekspertide kriitikale.
Eesti ajakirjanduse seisu lahates tuuakse ikka esile Eesti väike turg: eestikeelse auditooriumi paratamatu piiratus, ei võimalda musta laena rõhudes kvaliteetset ajakirjandust viljeleda ning kommertsialiseerib sunniviisiliste kärpelõugade lõginal ajakirjandust. Lisaks veel auditooriumi killustatus eri infoväljadesse rahvuse pinnal ja väljarände tagajärjena.
Saarele oponeerib Indrek Ibrus, kes arvab, et ehk peaks ERRi arengueesmärgid olema laiema ühiskondliku arutelu objekt. Ibrus pakub, et mõelda võiks ERRi nõukogu toimimise peale, kuivõrd ERR osaleb üsna mitmesuguste turgude koordineerimises ja eluvaldkondade seostamises (muusika, audiovisuaalne kunst, ajakirjandus, telekommunikatsioon, online-teenused, infotehnoloogia, mäluinstitutsioonid jne), siis peaksid kõik need valdkonnad saama võimaluse pidada ERRi arenguvajaduste osas dialoogi.
Samale järeldusele jõuab oma keele-aasta ülevaates Mart Rannut, kes nendib, et möödunud aastaga lõppes senine lõimimiskava ja praegu peaks kehtima uus. Rannut kinnitab, et ootab huviga, millal jõuab uus kava „Lõimuv Eesti 2020”  lõpuks üldrahvalikule arutelule ja loodab, et ei lähe nagu eelmine kord, kui kava tunnistati ametkondlikuks saladuseks ning avalikustati alles pärast valitsuses kinnitamist.
Rohkem debatti ja laiemat ühiskondlikku arutelu väärivad mõlemad – nii ERRi strateegia kui ka kava „Lõimuv Eesti 2020”.