Millised on rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu põhimõtted toetuste jaotamisel ja kas uue koosseisu kinnitamine on kaasa toonud muudatusi?
Marju Kõivupuu, rahvakultuuri sihtkapitali nõukogu esimees: Uue koosseisu kinnitamine iseenesest ei ole toonud toetuste jaotamisel kaasa küll mingeid suuremaid või põhimõttelisi muutusi. Osa endisi sihtkapitali liikmeid jätkab uues koosseisus, seega on ka järjepidevus olemas. Ühtlasi on loomulik, et jaotamise põhimõtted vajavad aeg-ajalt eri põhjustel ülevaatamist või revideerimist. Toetuste jagunemist mõjutavad pigem kultuuriaasta tähtsündmused, näiteks sellesuvine laulu- ja tantsupidu on märkimisväärselt suurendanud nende taotluste hulka, kus palutakse toetust rahvarõivaste soetamiseks või uuendamiseks. Aktuaalne on ka stipendiumi mõiste sisu üle arutamine: mida mõistame de iure ja de facto loomingulise stipendiumi, mida töötasu all?
Kui suur osa vahenditest on nii-öelda ette ära jaotatud (institutsioonide toetamine jms) ja palju jääb projektide toetamiseks?
Rahvakultuuri sihtkapitali koormus on väga suur, sest meilt paluvad toetust mitut laadi institutsioonid ja ühendused: muuseumid, kooriühing, harrastusteatrid, raamatukogud, õppeasutused jpt. Sellevõrra on suurem ning karmimgi konkurents ehk nn pingerida taotluste rahastamisel. Tõsi ta on, et tegevustoetused võtavad teatud osa eelarvest, kuid rahapuudusel ei ole senini küll rahastamata jäänud ükski väga hea või sisukas ning ühtaegu ka hästi läbi mõeldud ja korralikult lahti kirjutatud eelarvega projekt. Nii et kurtmiseks pole erilist põhjust, pigem ootame senisest enam huvitavaid ja originaalseid projekte, mis mitmekesistaksid meie kultuuripilti, kõnetaksid rohkem inimesi.
Kui iseseisev on nõukogu oma otsuste tegemisel? Kas ja kui palju tehakse koostööd kultuuriministeeriumi toetusprogrammide komisjonidega või järgitakse ministeeriumi soovitusi?
Püüame maksimaalselt teha teiste programmidega koostööd, vahetada infot. Mõned sihtkapitali nõukogu liikmed on ka teistes, kultuuriministeeriumi rahastatud programmide nõukogudes. See omakorda välistab võimaluse, et mõned taotlejad unustavad „kogemata” märkida, et on sellest või teisest programmist ka raha saanud. Tuleb tunnistada, et õnneks on sellised juhtumid haruldased. Mingit survet „ülevalt” pole senini küll tundnud, oma otsustustes oleme ikka iseseisvad, järgides seejuures enesestmõistetavalt jaotamise üldisi põhimõtteid.