Kaunase sõdadevaheline arhitektuur esindab olulist peatükki Baltikumi moodsa arhitektuuri ajaloos. Kahe aastakümne vältel oli Kaunas Leedu pealinn, muutudes tähtsusetust provintsilinnast regiooni arhitektuurikeskuseks, mis oli kursis Euroopa moodsa arhitektuuriga ning tõlgendas seda kohalikus kontekstis.

20. sajandi Baltikumi arhitektuuriloost on Eesti arhitektuurihuvilisele ehk kõige tuttavam – loomulikult peale meie enda ehituskunsti ajaloo – Riia juugendarhitektuur. Antud näitus võimaldab täpsemalt tutvuda ühe teise võrdlemisi terviklikult säilinud ja tähtsa lõiguga sellest loost, pidades eriti silmas, et on võimalik tõmmata paralleele ja leida sarnasusi Eesti arhitektuuri arengutega 1920.-1930. aastatel. Üldse on Eesti alalhoidlik funktsionalism lähedasem Kesk-Euroopa (eriti Poola) ja Läti-Leedu sõdadevahelise arhitektuuriga, kui Prantsuse või Saksa avangardiga. Kaunase arhitektuuri eripäraks tol perioodil võib pidada tugevat neoklassitsismi suunda (eriti esindushoonete puhul), mis tõukus Leedu barokkarhitektuuri pärandist.
Kaunasel on veidi ka otseseid seoseid Eesti arhitektuurilooga: 1931. a võitsid Herbert Johanson ja Elmar Lohk ohvitseride kasiino rahvusvahelise konkursi, mis lõpuks realiseeriti küll Leedu arhitekti kavandi järgi (näitusel eksponeeritud); 1940. a esitas Anton Soans võistlustöö Kaunase Leedu riigipalee konkursile. Ka Nõukogude ajal suhtlesid Eesti arhitektid tihedamini just leedukatega, seda nii isiklike sidemete kaudu kui ka üleliiduliste arhitektide kongresside ajal Moskvas.
Temaatiliselt jaotub näitus kaheks – avalikud hooned (pangad, haiglad, kirikud, kontorihooned jne) ja elamuarhitektuur (kortermajad, villad). Kokku on fotode ja plaanidega eksponeeritud umbes 40 objekti. Näitusega kaasneb leedu ja inglisekeelne põhjalik kataloog, mis esitab laiendatud valiku näitusel eksponeeritust (umbes 80 objekti).
Eesti Arhitektuurimuuseumi suur saal, 17. jaanuar – 9. märts 2014