Kultuuriline imperatiiv
Sõnavõtt TLÜ Eesti humanitaarinstituudi 25. aastapäeva konverentsil
Rein Raud
Algatuseks tuleb tõdeda, et probleemid, millega Eesti humanitaaria praegusel ajal maadleb, ei ole kuidagi Eesti-spetsiifilised, vaid osa üleilmsest protsessist, mille taga seisavad objektiivsed ja mitte tingimata ebameeldiva iseloomuga põhjused. Pikenev keskmine eluiga ja laste suremuse vähenemine on kasvatanud maailma elanikkonda. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja vähemuste vabanemine on loonud võimaluse intellektuaalses protsessis osaleda ka paljudele sellistele gruppidele, kes varem olid sellest välja arvatud. Tehnoloogia võidukäik on muutnud infovoogude liikumise kiiremaks ja juurdepääsu neile lihtsamaks, ühtlasi aga teinud maailma palju keerulisemaks ja pannud selle sõltuma suurest hulgast üksteisest eristunud ekspertteadmistest, milleta ühiskonna ja üksikisiku normaalne toimimine ei ole enam võimalik. See kõik on omakorda tekitanud vajaduse teistsuguse hariduse ja teaduse järele ning muutnud teadmiste rolli avaliku sfääri toimimises.
Kultuuritus kultuuris
Mai Šein
Vastavalt põhiseadusele peab riik kaitsma autorite õigusi – ning seda toetab ka kehtiv autoriõiguse seadus –, kuid paradoksaalsel kombel on Eesti riigis kujunenud olukord, et rikutakse autoriõigusi, vähemasti arhitektuurivaldkonnas on see nii. Enamasti ei olda teadlik arhitekti autoriõigustest ega mõelda autoriõiguste rikkumise tagajärgedele, sellele, milline on rikkumiste mõju mõne avaliku objekti lõplikule väljanägemisele (kas see ka sobib meie ühisesse keskkonda) ning et arhitekti autoriõigused kehtivad ka pärast hoone valmimist
Arutleva demokraatia poole
Meelis Oidsalu
Teater NO99 tõi kümme aastat tagasi kodumaisesse ühiskonnakriitilisse dramaturgiasse publikukriitilise pöörde: nende ühiskonnakriitika pole olnud publikuga sõbrutsev ilkumine võimurite üle, vaid katse asetada teater kriitilisse nihkesse publiku hoiakute ja väärtuste suhtes, suunata tugitoolipoliitikaga harjunud publik poliitiliselt mõtlema ja tegutsema. Pärast hiljutist suhtekorraldajate auhinna andmist teatrile NO99 on teatrist saanud Eestis ametlikult tunnustatud osaline ühiskondlike suhete korraldamises.
SOTSIAALIA
Rebekka Lotman: Eesti humanitaarne tulevik
Tiina Kirss: Estlish ja no-language
KIRJANDUS
Meelas Karutald: Kaks sinimustvalget romaani, Helga Nõu „Mahajätjad“ ja Enn Nõu „Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi“.
Lembit Liivak: Nukra oru ballaad – Patrick White’i „Happy Valley linnake”
ARHITEKTUUR
Carl-Dag Lige: Eesti nüüdisarhitektuuri iseväärtus II: ettepanekud. Milline võiks olla Eesti arhitektuurielu aastaks 2020?
MUUSIKA
Evi Arujärv: Rõõmustagem, sest aega on vähe. René Eespere sünnipäevakontsert
Stanislav Barašev: Kuidas läheb Eesti muusika ekspordil? TMW vestlusring
TEATER
Meelis Oidsalu: Arutleva demokraatia poole, Teatri NO99 aktsioon „Esimene lugemine: Ministri viimased päevad”
Inga Koppel, Kristiina Reidolv: Vägivald on maailma käivitav jõud.
Wrocławi teatrifestivalil arutleti paremäärmuslike vaadete esilekerkimise üle
KUNST
Maria Arusoo: Euroopa biennaal Peterburis, „Manifestast” kõnelevad biennaali fondi direktor Hedwig Fijen ja haridusprogrammide juht Sepake Angiama
FILM
Jaak Lõhmus: „Elavatest piltidest” Uno Loobi ja Johannes Pääsukeseni, intervjuu Hardi Volmeriga
TEADUS
Arno Oja: Kõigi loomade suursaadik – Piret Mäeniidu „Aleksei Turovski ja teised loomad”
KEELE INFOLEHT
Algustähereeglitest
Peeter Päll
Eesti keeles on pühade ja tähtpäevade kirjutamise reegel püsinud aastakümneid samana, niisamuti pole ka ajaloosündmuste reegli uus sõnastus midagi muud kui äraunustatud vana reegel, mida on rakendatud järjekindlamalt.
Miks ikkagi kujundasid pastorid eesti kirjakultuuri?
Marju Lepajõe
Lutheri keelekäsituses sisaldub juba immanentseltki üldise emakeelse rahvahariduse radikaalne idee. Seda, et haridus on eestlastele pühaduse mõõtmega, seda on teised rahvad imeks pannud nii XIX kui XX sajandil.
Gutslaffi lõunaeesti-keelsest piiblitõlkest „Beiträge” ja ÕS 2013ni ja intervjuu äsja ilmunud ÕS 2013 toimetaja Maire Raadikuga.
DIPLOMAATIA
Venemaa ja rahvusvahelise maailma heidikud
Richard Weitz, analüütik
Moskva tahab näida kaalukeelena, kes on võimeline olema emmal-kummal pool – sõltuvalt sellest, kuidas Venemaa huvid parajasti nõuavad.
Lõhestunud Süüria enne rahukonverentsi
Erik Männik, RKK vanemteadur
Häving, kannatused, võitlevate poolte radikaliseerumine ja nende väliste toetajate jätkuv soov oma huvisid kaitsta ei jäta kuigi palju ruumi ratsionaalsetele kompromissidele.