EFK pakub siinsele publikule väga meeldejäävaid muusikaelamusi: kahe poolega kontserdi mahukas kava (Brahmsi, Tobiase, Pärdi ja Schnittke koorimuusika) on liigutanud endise peadirigendi Daniel Reussi käe all suurt hulka kuulajaid. Kõik saalid alates 1600kohalisest Duke’i kirikust kuni 300kohalise Lenfesti kunstikeskuseni on viimaste ridadeni publikust tulvil ning ka väga asjatundlikud külastajad ei ole pidanud pettuma. EFK on oma kõrgvormis. Dirigent Daniel Reussi sõnul tuleb tihtipeale tegelda pigem sellega, et võimekad ja suure häälega lauljad kontserdipaiku „lõhki ei laulaks”.

Kuna siinsed mastaabid ja vahemaad on väga suured, veedab kammerkoor küll suure osa ratastel, kuid seda enam poevad hinge need momendid, mil kuulajad pärast kontserti vastuvõtul kontakti otsivad ja tunnistavad, et olid nautinud kontserdi iga sekundit või avastanud enda jaoks uue muusika, mida kohaliku kooriga repertuaari võtta.

Kammerkoori turnee jätkub nelja kontserdiga Cincinnatis, West Lafayettes, Naperville’is ja St. Paulis, kus tuleb muu hulgas ettekandele helilooja Edie Hilli uudisteos, kuid suurem osakaal on eesti muusikal. Peale Pärdi ja Tobiase lauldakse Saare, Kreegi ja Tormise teoseid. Sellest, kuidas eesti keeles lauldu siinset kuulajat ülimalt liigutab, võib lugeda näiteks Põhja-Carolina online-kunstiajakirjas CVNC ilmunud Geoffrey Simoni arvustusest 12. novembri EFK kontserdi kohta: „Vastates publiku ovatsioonidele laulis koor lõpuks oma emakeeles veel kaunist eesti muusikat, dirigent Reuss seismas koori kõrval, lubades lauljatel pakkuda veel kaunilt kõlavat eesti muusikat.”

Lisalugudeks oli Kreegi seade vaimulikust rahvalaulust „Mu süda ärka üles” ja Härma „Ei saa mitte vaiki olla”.