Tõnu Tunneli võluvaim ja veenvaim omadus näib olevat tõeliselt vajaduslik kirg vaadata, näha ja pildistada. Foto näib talle olevat elamise meedium samapalju kui eneseväljenduse oma. Kunstilisus pole eesmärk omaette, nägemise puhtuse ja eheduse olulisus küll. Vana hea ja halastamatu “ülespildistamine” hoiab teda stardijoonel, on lakkamatu silma ja nähtava olemusliku tabamise treening, mis ei lase sisulisse lavastuslikkusesse langeda ka mitte fotole juurde joonistades, interaktiivsuse ja kontseptuaalsusega flirtides. Tänase Tõnu Tunneli kui fotograafi tegelikkust märkav argipäev on erakordselt tugev, hõrk ja tervevaistuline; vähemjuhuslik kui kunstinäituste mõjufaktoreid ja esteetikat kompavad katsetused nö puhta loomingu sfääris.
Noore Tegija tee algust ja Artprindi (Artprindi!) preemia spetsiifikat arvestades on mõistetav, et just sinnapoole kisub “helemust/süsivalge,” mille kohta TT ise ütleb:
“helemust/süsivalge” mängib rikkaliku tähendusväljaga urbanistlikust keskkonnast eemal, metsikumas looduses, läbi erinevaid valgussituatsioone, püüdes fotole korraga talletada nii pimedust kui valgust, jäädes ise nende kahe vahele – olukordadesse, kus mustas kumab alati pisut valget ja valges alati tilk musta.”
30.10.- 23.11.2013
Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas
(Nikolai 27)