Tartu Linnamuuseumis avatakse näitus „Tartu – vabaduse saar?“ ning peetakse ettekandepäeva

2 minutit

Alates 1950. aastatest kujunes Tartust ning siinsest ülikoolist omalaadne keskus, mis tõmbas ligi demokraatlikult meelestatud intelligentsi. Tartu sarnanes väliselt euroopalikele ülikoolilinnadele ning seltskondlikus läbikäimises ja inimeste igapäevases suhtluses oli säilinud palju sellist, mis mujal nõukogulikus keskkonnas oli hävitatud. Tartu jäi mõnevõrra eemale parteiorganite tõhusast kontrollist ja akadeemilist elu ning teadustööd ei mõjutanud kompartei poolt läbiviidav antisemiitlik poliitika.

Tartu teadlaste, haritlaste, üliõpilaste ja loomeintelligentsi, nagu ka inimõigustele keskendunud dissidentide ja mitmete rahvuslikult mõtlevate ja nõukogudevastaselt meelestatud mõttesuundade esindajate  hulgas tekkisid sõpruskonnad ja suhtlusringid, kus võis vabamalt väljendada mõtteid ja vahetada informatsiooni. Usalduslikele suhetele tuginedes levitati omakirjastuslikke trükiseid (samizdat) ning mitmesugust piiri taga ilmunud kirjandust (tamizdat), mille hoidmist ja levitamist loeti kriminaalkuriteoks. Niisugustesse ringidesse kuulumine oli paljude jaoks eluliselt oluline, kuna vabastas nüristava ideoloogilise surve alt ja aitas osa saada kultuurilisest traditsioonist ja vaimuelust, mis oli alternatiiviks totalitaarse ühiskonna inimväärikust ja vabadust maha suruvale sotsialistlikule õpetusele ja praktikale.

Ehkki ka Tartu üle laotus  komparteilastest võimuesindajate, KGB ja vähemtähtsate, kuid püüdlike võimuteenrite valvas kontroll ning aeg-ajalt kohaldati repressioone, mis ulatusid ülikoolist väljaheitmisest või vallandamisest kuni vabadusekaotuseni vangilaagris, oli vaimuelus siiski tuntav pidev püüdlus laiendada vabaduse piire ning hirm võimude ees ja kuulekus vähenes.

Näitusel kujutatakse Tartu vaimuelu poole sajandi tagust atmosfääri läbi välistudengite, professuuri, loomeintelligentsi elulugude, ajastule iseloomulike esemete, filmilõikude ja audiomaterjali kaudu.

Näitus jääb avatuks 29. märtsini 2014.
Näituse meeskond: kuraatorid ja kujundajad Rünno Vissak, Silja Paris, konsultandid Gabriel Superfin, Viktor Pavlenkov, Lea Leppik, koordinaator Maris Viibur-Vilt, tehnilised teostajad Kaimo Ader, Joonas Õunapuu

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp