Selge keele liikumisest
Meie ümber on väga palju eri kujul infot, mis nõuab tähelepanu ja reageerimist. Mida paremini on info korrastatud, seda kergemini leiame vajaliku teabe. Seetõttu tekkiski XX sajandi keskel selge keele liikumine, millest nüüd on mitmel pool kujunenud valitsuse tasandil organiseeritud sihipärane tegevus. Selge keele liikumise mõte ongi selles, et meie ümber oleks vähem infomüra ning saaksime oma tegevust teadlikumalt korraldada.
Mis on selge keel?
Selge keel on keskmisele inimesele raskusteta arusaadav ühiskondlik keelekasutus, s.o kodanikukeskne keel. Selge keelekasutus ei seisne üksnes sõnavaras ja lausestuses, vaid see puudutab teksti või muu sõnumi kogu ülesehitust, ka visuaalset loetavust ja loogikat.Suur osa infost on ju visuaalne ja seetõttu on pildiline selgus aina olulisem.
Selge keele ühendusi
Maailmas on kaks peamist selge keele organisatsiooni. 1983. aastal asutati Inglismaal juristide vabatahtlik ühendus Clarity, mille eesmärk on selge keelekasutuse propageerimine eelkõige seadusloomes. Liikmeid on organisatsioonil üle 1000 ja rohkem kui 50 riigis. Teine oluline rahvusvaheline selge keele toetajaid koondav ühendus on Plain Language Association InterNational ehk PLAIN, mis on loodud Kanadas. Clarity ja PLAIN korraldavad üle aasta rahvusvahelisi konverentse ning selge keele toetajate võrgustik suhtleb omavahel tihedalt ja teeb mitmekülgset koostööd.
Näiteid maailmast
Selge keele rakendamise eeskuju maailmas on Rootsi. Selge rootsi keele liikumine sai alguse 1960. aastate keskpaigas, kui ühiskonnas kerkis esile vajadus lihtsustada ja ajakohastada vananenud bürokraatlikku keelekasutust. Rootsi valitsuse juurde võeti esimene selge keele spetsialist tööle 1976. aastal. Sellest ajast on keeleeksperdid järjepidevalt töötanud kas riigikantselei või justiitsministeeriumi juures. Selge keele liikumisel saab olla edu ainult sel juhul, kui see on osa õigusloomeprotsessist. Selge keelekasutuse suurepärane näide on ka Hollandi põhiseaduse paralleelversioon. Tekstide keeletaseme hindamise programmi Texamen abil hinnati Hollandi põhiseadust mõningate tunnuste järgi (nt kantseleikeel, umbisikuline tegumood, sõnasagedus, nominalisatsioon, lausete pikkus). Selgus, et põhiseaduse teksti mõistab ainult pool hollandlastest. Seejärel loodi ekspertide töörühm, kelle ülesanne oli kirjutada põhiseadus ümber nii, et 95% elanikest saaks sellest raskusteta aru. Uus põhiseaduse tekst ja ametlik versioon on samaväärsena kasutuses. Euroopa Komisjonis käib juba mitu aastat selge kirjutamise kampaania, mis on oma eelkäijast „Udususe vastu” („Fight the Fog”) laiaulatuslikum ja keskendutakse kõigile Euroopa Liidu ametlikele keeltele. Paraku on liidu tekstide koostamise masinavärk hiiglaslik ja toiminud aastakümneid inertselt. Nende aluseks on kujunenud inglis- ja prantsuskeelne juriidiline traditsioon, mille stiil on olnudki elitaarne ja liialdav. Samuti pole suurema osa tekstide koostajate emakeel inglise keel ja nende keeleoskuse tase kõigub üksjagu. Rootsi eeskujul on aru saadud, et selge keele konsultante on vaja hakata koolitama ülikooli tasemel. 2010. aasta lõpus algatasid Belgia Kempeni katoliikliku kõrgkooli õppejõud rahvusvahelise projekti IC Clear, mille eesmärk on luua selge kommunikatsiooni magistrikursus (30 ETCSi ainepunkti). Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni pidevõppe programmist ning esimesed õppemoodulid on loomisjärgus. Töörühma tegevuses osaleb ka Eesti Keele Instituudi eurokeelehoolde üksus. USAs võeti 2010. aastal vastu selge kirjutamise seadus (Plain Writing Act), mis kohustab valitsusasutusi dokumente selges keeles kirjutama ning ametnikele sellekohaseid koolitusi korraldama. Sedagi võib pidada pühendunud inimeste aastakümnete töö viljaks. Portugali valitsus on aastaid koostööd teinud selge keele ettevõttega Português Claro, kes on valitsuse tellimusel koostanud paljude määruste portugali- ja ingliskeelse selges keeles kokkuvõtte.
Kuidas väljenduda arusaadavamalt?
Õigusteaduste professor Joseph Kimble, üks selge keele liikumise eestvedajaid USAs, on soovitanud toimida nii. Kavanda ja kirjuta dokument lugejat silmas pidades. Eesmärk on anda edasi oma mõtted võimalikult selgelt. Ära anna järele kiusatusele väljenduda ametlikult. Ole loomulik (kuid mitte liiga kõnekeelne). Kujutle, et kõneled otse lugejale. Jäta välja liigsed detailid. Anna edasi üksnes see info, mida lugejal vaja on. Kasuta teksti selgitamiseks näiteid, tabeleid ja loetelusid. Kui võimalik, katseta tarbijale mõeldud teksti enne avaldamist. Pööra tähelepanu dokumendi ülesehitusele: ära kasuta liiga pikki lõike, tõsta oluline tekstis esile. Rühmita seotud mõtted lähestikku ning järjesta need loogiliselt. Poolita pikad laused. Pikemate dokumentide alguses esita lühikokkuvõte, sisukord vms. Väljenda olulist tegusõnade, mitte abstraktsete nimisõnade abil.
Konverentsi korraldustoimkond
Registreerumine, lisateave, veebiülekanne ja järelvaatamine: www.selgekeel.ee