TÜ rahvusteaduste professorid astuvad publiku ette oma professuuri olemuse laiemaks tutvustamiseks. Keeleküsimuste kõrval mõtiskletakse selle üle, kas kunstiajalugu saab olla rahvusteadus, ning uuritakse, kuidas rahvapärimus on mõjutanud eesti ajakirjandust. Õppeaastasse mahtuvate loengutega alustas Tallinnas 12. septembril eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik Karl Pajusalu, arutledes teema all „Kas on mitu eesti keelt?” emakeele vormide ning tänapäevase keelde suhtumise üle. 3. oktoobril vaatleb TÜ tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang loengul „Kuhu kuulub eesti keel?” eesti keele ehitust ning otsib selle seoseid nii Läänemere keelekontaktala kui Lääne- ja Kesk-Euroopa keeltega. Tartus saab esimest loengut kuulama tulla 19. septembril: etnoloogia professor Art Leete keskendub esemete ja ideede seotusele soomeugrilaste rahvuskultuuris, 3. oktoobril peab ajalooprofessor Tiit Rosenberg loengu teemal „Eesti ajalugu – rahvusajalugu, maa-ajalugu või regionaalajalugu?”, kus kutsutakse üles mõtlema, milliseid lähenemisviise Eesti ajaloole on olemas ning millist ajalugu on meil tegelikult vaja. Järgmise aasta sees on keelehuvilistel oodata TÜ eesti keele võõrkeelena professori Birute Klaas-Langi loengut „Eesti keel maailmas – keele kestlikkus ja suhted teiste keeltega”, kus arutletakse, kas miljon kõnelejat, riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keele staatus tagavad eesti keelele püsimise ning kuidas viimasele eri tasanditel kaasa aidata. Tallinnas rahvusraamatukogus ning Tartus filosoofiateaduskonna ringauditooriumis toimuvate loengute ajakava ning tutvustus vt www. ut.ee/rahvusteadused, seal saab ka loengutele registreerida. Loengusari on populaarteaduslik ja pakub põnevat kuulamist ja mõtlemisainet nii gümnasistile kui ka täiskasvanud kultuurihuvilisele. Igale loengule järgneb kas keeleteemaline viktoriin, aruteluring, mälumäng, filmivaatamine või loovkirjutamise töötuba.