“Mängime!” Resa Tiitsmaa autorinukud
Kogu näitus on kaudselt muinasjutulises võtmes. Kuid kindlasti on need nukud mõeldud vaatamiseks täiskasvanutele. Resa Tiitsmaa ütleb: “Osaliselt olen loomade ja putukate kaudu andnud edasi inimesele omast tegutsemist. Võib ka öelda, et näen elu enda ümber kui muinasjuttu.”
4. september – 7. oktoober
“Unenägude elustamine”
Salvador Dali graafika ja kujundatud esemed (kuld, hõbe, pronks, keraamika).
Salvador Dali (1904 — 1989) – hispaania kunstnik, skulptor, filmilooja ja kirjanik oli üks kuulsamaid sürrealiste. Dali maalid illustreerivad eelkõige mehe elufilosoofilisi teooriaid ja ideid. Kunstniku jaoks oli oluline edasi anda tunde- ja mõttemaailma, mis pole silmaga nähtav ja käega katsutav.
Väljapanek avab saladuse, kuidas Dali leidis kujundeid oma meeleseisunditele, kuidas ta töötas välja oma ainulaadse kunstikeele. Sürrealismi klassiku Salvador Dali loomingu mõistatuslikkus ja salapära paneb vaatajaid mõtlema elu tähtsate küsimuste üle. Dali “loovus” tähendab pigem “mõtlemist” ja “kujutlemist”, mitte “nägemist”.
Kuigi sõna “sürrealism” ilmus esmalt prantsuse poeedi Gerard de Nerval’i (1808-1855) kirjutistes, ei saanud see õpetuseks ja mõtteviisiks enne 20. sajandit ning André Bretoni, kes oli sürrealismi esi-ideoloog. Dali arendas Bretoni põhimõtteid edasi paranoilis-kriitilises suunas. Dalile kuulub ütlemine: “Minu eesmärk on anda imperialistlikult vihase täpsusega kuju selgele irratsionaalsusele.” Dali armastas selgitada oma tööde tähendusi, samas siiski mitte liiga detailselt… “Kui leiate, et mu looming on liiga lihtne, ärge kartke mulle öelda. Mul poleks midagi teoste veidike keerulisemaks muutmise vastu!”.
Dali looming nagu kõik geeniuste tööd, on ajatu. Maailmas, kus vaimsus pidevalt kahaneb, kõlab üha aktuaalsemalt Dali järgmine mõte: “Ma arvan, et praegu elame me keskajas, kuid ühel päeval saabub renessanss”. Ning Dali lisas: “Leonardo da Vinci ja mina sirutame üle aastasadade teineteisele abikäe”.
Näitus jõuab Pärnusse koostöös prantsuse kunstiseltsiga Sarl Amiencom http://expo.amiencom.fr
5. september – 7. oktoober
Rohkem infot näituse kohta ja pedagoogilised failid koolidele aadressilt: www.mona.ee
“Looduse aasta foto 2013”
Looduse Omnibussi, Eesti Looduskaitse Seltsi ja Eesti Energia korraldatud võistlus Looduse Aasta Foto toimus 2013 aastal juba 13. korda.
Tänavu oli võistlejaid ja pilte veidi rohkem, kui aasta tagasi – 10957 fotot 1383 autorilt. Töid lastel ja noortel 3 kategooriat, täiskasvanutel 8 kategooriat hindas zürii koosseisus: Rein Maran esimees, Tiit Pääsuke, Tiit Leito, Sirje Tooma, Tõnu Talpsep, Arne Ader, Urmas Tartes, Heiko Kruusi, Sandor Liive ja Märt Haamer.
Žürii liige, maalikunstnik Tiit Pääsuke, iseloomustas võistlust järgmiselt: “Aprillis, loomeliitude pleenumi 25. aastapäeva tähistamisel kirjeldas üks noor loomeinimene murelikult olukorda riigis ning kordas mitmel puhul ja mitu korda üht küsimust- mis on sellel pildil valesti? Valesti oligi palju. Meie vaatasime kolme ööpäeva jooksul läbi 11 000 loodusfotot ning küsisime üksteiselt sadu kordi, mis on sellel pildil valesti? Nüüd, vaadates väljavalituid, võib vist vastata- mitte midagi polegi valesti. Ma mõtlen loodusfotot. Kui nüüd sellest kunstlikult konstrueeritud parallelismist välja tulla, peab tõdema, et seekord oli z(ürii võidutööde suhtes haruldaselt üksmeelne. Mitte alati pole see nii olnud. Õnneks. Ja midagi jääb kripeldama ikka…”
Konkursi peapreemia võitis Silver Kommusaar fotoga “Siin on veel keegi!” (Esimene lumi on katnud maapinna ja puud valge vatiga. Hallpearähn on parajasti ametis lume koristamisega, kui läheduses kraaksatab keegi. Tuleb valvel olla !!!)
Uue Kunsti Muuseumi näitusel tulevad eksponeerimisele valik parematest fotodest.
5. september – 7. oktoober
Uue Kunsti Muuseumi pilet näitustele kuni 7. oktoobrini maksab 4EUR, sooduspilet 2EUR (õpilased, üliõpilased, pensionärid).