Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse poolt 2001. aastal välja antud kogumiku „Ülbed üheksakümnendad. Probleemid, teemad ja tähendused 1990. aastate eesti kunstis“ artiklis „EE – Elektrooniline Ekstaas“ kirjutab Airi Alina Allaste, et klubikultuur on elustiil, milles peegelduvad noorema põlvkonna kesksed väärtused. See on miski, mis toob inimesed kokku justkui mõnele riitusele. Ühendagu neid siis muusika, teatud riietus või käitumine.
Kaia Kaskla: „Noore inimesena huvitun mina nende väärtuste salvestamisest. Kasutan „lo-fi“ analoogtehnikat, millega jäädvustan momente, mis on meeli ärritavad või milleks pole antud luba. Kuigi ma ei pildista klubides, tahan näidata, et ka festivalidest on saanud tänapäeval elustiil. Ma ei pea eesmärgiks jäädvustada konkreetseid üritusi või artiste, pigem tahan panna seisma aega seal, kus keegi teine seda ei tee. Kaamera kompaktsus lubab mul üsna märkamatult tegutseda. Võin pärast klõpsu isegi rahva sekka peituda nagu kriminaal, kes põgeneb kuriteopaigast.”
Näituse nimi „It’s my party, and I’ll cry if I want to (Lesley Gore)“ on võetud Lesley Gore’i 1963. aasta „It’s My Party“ nimelisest loost. Fraas viitab ka piinlikkusele ürituse ajal, mis peaks tore sündmus olema.
Näitus jääb avatuks kuni 7. septembrini 2013.
Tänud: EKA fotograafia osakond, Kristjan Sulõnd, Eesti Kultuurkapital, ArtPrint.
Näituseid Draakoni galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.