1979. aastal antud intervjuus Martti Soosaarele kõneles Nikolai Kormašov emotsionaalselt looduse inspireerivast ja pidepunkte pakkuvast mõjust loomingule, vajadusest tunnetada looduse stabiilsust, mis annab sügavuse ja usku iseendasse. Tema oli seda kõike eelkõige leidnud ajaloolisel Setumaal, kus möödusid Kormašovide pere suved enam kui poole sajandi  jooksul. Sealt jõudsidki lõuendeile arhailised, turvatunnet ja külalislahkust pakkuvad taluõued  (Roheline kevad, 1972, Õu kuldse taevaga, 1975), valge, setu mustriga  laudlina (Mälestused, 1967) ja käsitööna valminud rohmakad tarberiistad (Natüürmort kohvikannuga, 1966). Sageli on kunstnik lisanud pildile kujutisi ikoonidest (Natüürmort, 1966), kunstiliigist, mis oli teda tugevalt mõjutanud ning mille parimaks asjatundajaks ja tutvustajaks Eestis sai tal osaks kujuneda. Samas ei puudu ka romantilised lillekimbud loodusvaadete taustal (Aken, 1975 jt). Kormašovi loomingus kohtume sarnaste motiivide ja kompositsiooniliste lahendustega, mida kunstnik kirglikult harmoonia otsinguil ikka ja jälle läbi maalis.
 
Meie hulgast pea aasta tagasi lahkunud, vene päritolu eesti kunstnik Nikolai Kormašov asus kunsti õppima 1947.a. Ivanovo kunstikooli ja  jätkas 1951-57 õpinguid valitul teel juba Tallinnas ERKI-s maali erialal. Eestist sai tema kodu, kuid ta ei kaotanud sidet rikka vene kultuuriga, jõudes palju ära teha ka siinse vene ja eesti kogukonna teineteisemõistmiseks. Nikolai Kormašovist kujunes äratuntava käekirjaga aktiivne kunstielus osaleja nii kodu- kui välismaal kõrge eani, 2009.a. tähistas kunstnik oma 80. sünnipäeva juubelinäitusega Tallinna Kunstihoone galeriis. Tema pühendumus ja vaimuerksus jätsid kustumatu mulje kunstnikuga kokkupuutunud  inimestele.
Eksponeeritud teosed on pärit Eesti ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest.
Näitus „Harmoonia otsinguil. Nikolai Kormašov 1929-2012“ jääb külastajatele avatuks 25. augustini.
 
Tartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18

K-P 11-18

www.tartmus.ee
facebook.com/tartmus