Stahli teoste sõnastik on hea näide pikaajalisest ühistööst, mida on teinud nii uurijad kui ka üliõpilased. Tekstide sisestamise ja kontrollimisega on tegelnud Urve Pirso ja Argo Mund, tekstide märgendamisel on lisaks sõnastiku koostajatele Pille Penjamile, Külli Habichtile ja Külli Prillopile kaasa löönud Aune Esinurm ja Piia Taremaa, toimetamise etapis loodame tuge Valve-Liivi Kingisepalt. Meie senist sõnastikutööd on viimase viie aasta jooksul toetanud riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu”.

Kõik senised vana kirjakeele autorisõnastikud täiendavad ühtlasi eesti kirjakeele sõnavara esmaesinemuste andmebaasi, kust päringuid tehes on võimalik teada saada, et näiteks sõna asi on kirjakeele allikates esimest korda kasutatud Wanradti-Koelli katekismuses (1535) ning sõna kass Georg Mülleri jutlustes (1603). Keelehuviline saab vana kirjakeele materjalide kohta täpsemat infot töörühma veebilehelt http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused.

Jätkub ka doktorant Kristel Ressi tegevus 17. sajandil ilmunud sõnastike koondandmebaasi ühtlustamisel. Seegi materjalikogu on kavas lähiajal veebis kättesaadavaks teha.

Vana kirjakeele töörühm ei tegele aga ainult sõnavara ja sõnastikega, uurijaid huvitab ka vanade tekstide grammatika. 2013. aasta jaanuaris osalesime Tallinnas EKIs korraldatud rahvusvahelisel seminaril, kus keskenduti eesti ja läti vana kirjakeele uurimise võimalikele ühisteemadele. Koostamisel on „Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakirja” (ESUKA) vana kirjakeele teemaline erinumber.

Niisiis on TÜ vana kirjakeele uurijatel sel aastal ees veel hulk olulisi tegemisi. Kui kõik plaanipäraselt õnnestub, saame ehk lisada oma panuse tegusasse aastasse, mida markeerib muu hulgas ka juba EKI kolleegide koostatud ja äsja ilmunud väärikas väljaanne „Johannes Gutslaffi piiblitõlge 1647–1657”.