Mravinskit ei unustata

2 minutit

Šostakovitši kvartetis nr 3 F-duur op. 73 avaldusid kõik helilooja tollase loominguperioodi (1946) iseloomulikud jooned. Seljataha olid jäänud 7. sümfoonia triumf ja 8. sümfoonia elufilosoofilised mõtisklused. Midagi sellest viimasest on imbunud ka 3. kvarteti mõttemaailma sügavusse. See kanti ette haarava tunnetusega, oli siis tegemist naljatleva Allegretto, iroonilise Allegro või sügav-dramaatilise Adagio’ga. Ilmse juhtpositsiooni haaras siin Aleksandra Zubova, kes on muide mitme kammeransamblite rahvusvahelise konkursi laureaat.

Beethoveni Serenaadis flöödile, viiulile ja aldile op. 25 avaldus esinejate kirglikkus.Vastastikune reageerimine oli tundlik ja Georgi Dolgov tegi oma flöödiga väikseid imesid. Vaimukalt lahendatud variatsioonidest kujunes peaaegu et võistumängimine: nagu keegi poleks osanud ette aimata, millise üllatusega partner järgmiseks välja tuleb. Artistliku säraga esitati publikule suurepäraseid karakteriüllatusi. Mängust kostis rõõm ja pakkumissoov. See oli põnev tervik ja jõudis publikule hästi pärale! Kava lõpus esitati Mravinski noorpõlveteos, 1929. aastal kirjutatud „Süit flöödile, viiulile ja fagotile”. Mul ei ole olnud au varem ühtegi Mravinski heliteost kuulda, mistõttu ei oska ma seda neljast lühiosast koosnevat väikest lugu päris oskuslikult kuhugi rubriiki paigutada. Stiililt polnud see romantiline ega ka eriti venepärane, modernnegi mitte, küll aga väga aktiivse ja tahtelise väljendusega ning instrumendikohaselt mängitav. Sai huviga jälgida-imestada ja läbi see oligi!

Jevgeni Aleksandrovitš Mravinski (1903–1988) oli aastatel 1932–1938 Kirovi-nimelise Leningradi ooperi- ja balletiteatri dirigent. 1938. aastast kuni surmani töötas ta Leningradi Filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigendina, kujundades sellest orkestrist legendaarse kollektiivi kogu maailma silmis. Kuulsaks sai Mravinski perfektsionism, tema proovide range ja kohati hirmutav iseloom ning orkestri kujunenud kaalukas omanäolisus. Ta oli Šostakovitši, Prokofjevi ja Hatšaturjani teoste esmaesitaja. Ka oli Mravinski 1968. aastast Leningradi konservatooriumi professor.

Mravinski festivali peetakse 1995. aastast Narvas ja Narva-Jõesuus (viimases armastasid Mravinskid suvitada). Seekord olid erinevate kavadega kontserdid planeeritud peale Tallinna ka Sillamäele ja Jõhvi. Festivali avakontserdil Narvas esitas Narva Sümfooniaorkester Sergei Prokofjevi esimese, Klassikalise sümfoonia ja Aleksandr Glazunovi viiulikontserdi, solistiks Hannah Tarley (USA) – kaheaastaselt viiulimängu alustanud ja juba imelapsena rahvusvahelist tähelepanu pälvinud noor viiuldaja. Kogu festivali eestvedajaks on Narva Sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura.

Väärtuslik külaliskontsert Tallinnas eeldanuks õigeaegset suuremat reklaami ja rohkem kuulavaid kõrvapaare. Esinejate vastuvõtt oli spontaanselt soe.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp