“Leningrad”
Pervõi Kanal/Pervaja Videokompanija, 2006. Draamasari, 8 jagu, 365 minutit. Stsenarist ja režissöör Aleksandr Buravski, tegevprodutsendid David Gamburg ja Sergei Melkumov, operaator Vladimir Klimov. Osades Gabriel Byrne (Phillip Parker), Mira Sorvino (Kate Davis), Aleksandr Abdulov (Tšigassov), Vladimir Iljin (Malinin), Mihhail Jefremov (Omeltšenko), Jevgeni Sidihhin (Kornejev), Olga Sutulova (Nina Tsvetkova), Kirill Lavrov (raadiodiktor), Armin Mueller-Stahl (von Leeb), Alexander Beyer (Walter Hoesdorff), Aleksandr Filippenko (Arnatov), Maria Golubkina (Agejeva), Donatas Banionis (Toivo) jt.
1974. aastal esilinastus kuuetunnise laiekraanfilmi “Blokaad” esimene ja 1977. aastal teine osa. Seda saatis võrdlemisi suur publikumenu. Režissöör Mihhail Jeršovi suurfilmi aluseks on Aleksandr Tšakovski eesti keeleski ilmunud kolmeköiteline romaan. Filmis osalevad tuntud näitlejatest Mihhail Uljanov (Žukov), Juri Solomin, Juozas Budraitis ja Vladislav Strželtšik.
900 päeva kestnud Leningradi blokaadist filmi tegemisest unistas (ja selleks see jäi) ka mainekas itaalia makaronivesternide lavastaja Sergio Leone (1929–1989). Pärast maffiasaagat “Ükskord Ameerikas” kulus kineastil viiel viimasel eluaastal pea kogu energia oma unelmate projekti käivitamisele, 50 miljoni dollari suurusest eelarvest jõudis kokku saada umbes kolmandiku. Üllatav on see, et Harrisoni Salisbury bestselleri “900 Days” ainetel kavandatud linateose stsenaariumini ei jõutudki. Idee sõjafilmi tegemiseks tuli juba 1969. aastal, kui Sergio Leone juhtus kuulma Šostakovitši “Seitsmendat sümfooniat”.
Leningradi blokaadi temaatika aktualiseerus taas XX sasjandil. Praegu on eepiline sõjadraama “Leningrad” teoksil itaalia menurežissööril Giuseppe Tornatorel. Mullu aga valmis koguni kolm blokaadimeenutust. Venelase Sergei Losnitsa dokfilmile ja inglase Andrew Irelandi 18minutisele lühifilmile järgnes Vene-Inglise koostööna telesari “Leningrad”, mille eelarve oli umbkaudu 13 miljonit dollarit. Aleksandr Buravski töötas oma filmi kallal mitu pikka aastat. Kuuetunnisest draamasarjast (alternatiivpealkirjaga “Leningrad, elavate linn”) tehti ka kolm korda lühem kinoversioon.
Realistlik, traagiline ja sealjuures kaunis haarav sõjadraama algab sündmustega 1941. aasta oktoobri keskpaiku. Võidukas Saksa armee on vallutanud juba pool Euroopat. Välkrünnak Venemaale on sujunud suuremate tõrgeteta, kuni jõutakse Leningradi ja Moskva lähistele. Sisse piiratud Leningradi ümber käivad visad lahingud ülekaaluka vaenlasega. Neevalinna pommitatakse pidevalt, leningradlastel tuleb kannatada nälga ja külma. Üle Laadoga järve organiseeritud Elu tee avamine ei ole veel kaugeltki reaalne, kuna järve jää ei kanna. Raskete leivaautode ainsat tõsiseltvõetavat marsruuti teab ainult keegi hüdrograaf Vassili Pavlovitš Krauze, keda ei suudeta paraku kuidagi üles leida. Lihtkodanike ja laste igapäevast leivanormi on vähendatud 125 grammini, mis on pooleteise miljoni kaaslinlase silmis võrdne surmaotsusega. Linna varustamine toiduainetega on sisuliselt katkenud.
Ning kõige selle kaose ja hädaoru keskel tõuseb esiplaanile inglise ajakirjanik Kate Davis (Mira Sorvino), kes oli saabunud blokaadilinna keskpäeval. Paraku viis saatus naise lahku ameeriklasest kolleegist, sõbrast ja kallimast Philip Parkerist (Gabriel Byrne). Dokumentideta võõras linnas viibijal polnud mingit õigus näljapajukile. Õnneks halastab julgeolekumeeste huviorbiiti sattunud inglannale noor naismilitsionäär Nina, kellel tuleb selleks küll kuritarvitada oma ametimundri väheseid eeliseid. Kuuldes sõbranna väidetavast surmast, üritab Philip sõjast laastatud linnas naist üles leida…