Märgutulede eksperiment marsruudil Soontagana – Pärnu
Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sümboleid eestlaste vastuhakust ülekohtule. Meil pole küll kasutada ülestõusnute endi põhjendusi ja nii peame toetuma sellest ülestõusust hiljem kõige rohkem kasu saanud Saksa Ordu allikatele. Ordukroonik Marburgi Wigand kujutas nii: “Aastal 1343, meister Luteri ajal, kui Taani kuningas valitses veel Rävala jt. maadel, rõhusid kuninga rüütlid ja vasallid elanikke nii suurte koormiste ja piinadega, et need ülemäärases valus ja mures kaebasid meistrile ja vendadele; eriti need, keda rahvapäraselt kutsutakse eestlasteks, saarlasteks ja teised lihtinimesed. Vägivald nende üle oli niivõrd suur, et nad nende naisi häbistasid, neitsite süütuse röövisid, varasid ära võtsid ja neid nagu orje tarvitasid. Seepärast siis tõusid eestlased, harjulased, saarlased üles nende vastu…”
Pärnumaa alal toona Taani valdusi polnud. Kuid ülestõus laienes ka ordu- ja piiskopiriikidesse. Soontagana muinasmaakonda on seostatud Saaremaal ülestõusu maha surumas käinud orduvägede liikumisteega.
Pärnu Muuseumi eestvedamisel tähistatakse Jüriöö 670. aastapäeva märgutulede edasiandmisega Soontagana maalinnast Pärnusse. Esksperimendi käigus püüame teada saada, kui kiiresti võib selline valgusteade maakonna piirilt Pärnu südalinna võiks jõuda. Et Jüriööl tulesignaale kasutati, selgub näiteks kolm sajandit hiljem Johann Renneri poolt kirja pandud Liivimaa kroonikast: “Aastal 1343 Püha Jüri ööl toimus suur tapmine Harjus, sest eestlased Harjus tahtsid oma kuningaid saada ja hakkasid asjaga nii peale: Ühel künkal seisis maja, selle tahtsid nad Püha Jüri ööl põlema süüdata; siis tahtsid nad korraga kallale tungida ja ära tappa kõik sakslased koos naiste ja lastega. Nii see siis ka sündis…”
Eksperimendiga ühinevad Jõõpre ja Koonga põhikoolid, Kaitseliidu Pärnu ja Soontagana malevkonnad ning MTÜ Rabamaastik Lavassaarest. Jüriööl (täpsemalt 22. aprillil kell 23.00) leiab aset tulerauaga tuleläitmine Soontagana linnamäel, kust tuleteade neljakümne lõkke ja tõrviku kaudu Pärnusse jõuab. Kõik on oodatud selle tulemust Pärnu Muuseumi ees ise tunnistama.
Muuseumi ees toimub ka teine suurüritus – maailmarekordi püstitamine 1343 meetri öises teatejooksus neljaliikmeliste mees-, nais- ja segavõistkondadele, mis korraldatakse koostöös Pärnu Kahe Silla Klubiga. Rekordiüritus algab Pärnu Muuseumi ees jüriööl, 22. aprillil kell 22.15, kõik on oodatud osa võtma!
Jüriöö tähistamine Pärnus algab juba enne päikeseloojangut, kell 21.15, kui muuseumi kohvikus toimub ekspositsiooni uue animafilmi “Rahvasterännuajast ristisõdadeni” esitlus. Samas saab ülevaate jüripäeva kombestikust ja on võimalik maitsta ka Musta kuke suppi. Muuseumi fuajees on tähelepanu all Jüriöö-ülestõusu-aegsed väravajäänused ja laevaparras, millest on kavas lühike loeng. Ilmaprognoos lubab selget kevadist ilma ja muuseumi ette pannakse üles ääs, mille taga sepp lööb päevakohaseid meeneid ja tuleraudu. Tuleraudadega saab proovida lüüa ka tuld muistse kombe kohaselt ja kui süütamine õnnestub, ootab edukat tuletäksijat ka auhind.