Taimepott keset Karlovat

Linnaplaneerimise aspektist on objektil potentsiaali küllaga ning, mis peamine, võimalused ei aegu, välja arvatud äärmuslikul juhul, kui objekt maha lammutatakse.

Basseini põhi on aastakümnetega kattunud meetripaksuse mullaga, ning basseini põhja katab tugev taimestik. Vähim, mida saab basseini ja sealse miljööväärtusliku piirkonna heaks ära teha, on istutada sinna korrapärane taimestik suuremate puudega – suur taimepott keset Karlovat. Analoogilisi asju on ette võetud nii New Yorgi High Line’i ümberkujundamise projektis kui Pariisis Prantsusmaa rahvusraamatukogus, mille keskele on loodud džunglina avalik ruum, linnasisene metsakeskkond.

Betoonskulptuur

Kohaspetsiifilist objekti pole mõtet lammutada, pigem ümber disainida. Sellest võiks saada tõeline purskkaev, mis ka regulaarselt töötab. See on aga kulukas pidada. Omaniku, linnaelaniku ja linnaplaneerija seisukohalt on mõistlik luua basseinist orgaaniline betoonist monoliitskulptuur, mida saaks ka kasutada. Eesti avalikus linnaruumis on seda laadi linnaruumi sekkumine marginaalne, kuid kas või üle lahe ning Rootsis ja Taanis, võime näha kõige värskemat linnaruumidisaini selle sõna parimas tähenduses. Kui basseini vundament on betoonist, siis miks ei võiks ka selle sisu betoonist olla? Betooni tootmise tehnoloogia on tänapäeval sama jõudsalt arenenud kui ehituskultuur. Betooni on võimalik värvida pigmentidega, kivistunud pinnale saab pilte trükkida jne. Seetõttu on materjal toormena sama dünaamiline ja sümpaatne kui loodusmaastik, kuid seda annab vastavalt vajadusele produtseerida ja kujundada.

Tähe tn 4 saaks luua pargiga ümbritsetud avaliku kogunemiskoha, mille süda on orgaanilise sisuga betoonist skulptuur. Eksperimentaalarhitektuuri tendentsid pole praegu kuigi aktuaalsed, ent see annab kohalikus plaanis hea võimaluse luua midagi ainulaadset, sotsiaalselt siduvat ning püsivat.

Helsingi moodsa kunsti muuseumi Kiasma kõrvale tehti 2012. aasta suvel ajutine linnaruumi installatsioon pealkirjaga „Surfates apokalüpsisel” („Surfing the Apocalypse”), mille autor oli Antti Yli-Tepsa. Installatsioon rajati Kiasma kõrvale maastikku järgivale murule, sellele loodi futuristlik ning eepiline visioon, 25 × 15 meetrine ookeanilaine. Laine on tardunud ning selle hari hoiab kõrgust seni, kuni linnaruumis jagub arhitektuurisurfareid ja uudistajaid. Nutika lisana integreeriti installatsioonile ööpäev läbi kasutatav USB-sisend koos kõlaritega, mida iga huviline võib toita oma muusikaga.

MTÜ Linnasilm on pakkunud Tähe tänava basseinile välja ka arendusprojekti, kuid Tartu ülikooli kinnisvara osakond lükkas selle tagasi, kuna lähitulevikus vahetab krunt ilmselt omanikku.

Eesti arhitektuurimaastikule ja Karlova piirkonnale annaks lisaväärtuse kas või kõnealusele krundile püstitatud ajutine installatsioon, mis küll võib-olla hooaja lõpuks maha võetakse. Siiski võimaldaks see luua objektile identiteedi ning järgmise sammuna saaks teha juba uue ajutise objekti või arendada edasi vana sisu.