JELENA KALLAS
Tallinna Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Eesti keele sisusõnade süntagmaatilised suhted korpus- ja õppeleksikograafias” („Syntagmatic Relationships of Estonian Content Words in Corpus and Pedagogical Lexicography”)
http://e-ait.tlulib.ee/303/1/kallas_jelena.pdf
Kaitsmine toimub neljapäeval, 4. aprillil kl 12 Tallinnas Narva mnt 29 TLÜ auditooriumis A-242.
Juhendajad: PhD Asta Õim ja PhD Margit Langemets
Oponendid: PhD Raili Pool (Tartu Ülikool) ja
PhD Kadri Muischnek (Tartu Ülikool)

Töö ülesanded võib tinglikult jaotada teoreetilisteks (eesti keele substantiivide, adjektiivide, adverbide ning verbide, sh perifrastiliste verbide, süntagmaatiliste suhete korpus- ja õppeleksikograafilise käsitluse teoreetilise raamistiku loomine ja rakenduslikeks (süntagmaatiliste suhete automaatne korpuspõhine tuvastamine ja nende esitus õppeotstarbelises eesti keele sõnastikus). Täpsemad eesmärgid on järgmised: koostada eesti keele substantiivide, adjektiivide, adverbide ja verbide leksikogrammatiliste konstruktsioonide nimestik, mis on aluseks nende sõnaliikide süntagmaatiliste suhete korpusest ekstraheerimise grammatika ja õppeleksikograafilise esituse põhimõtete väljatöötamisel; toetudes eesti keele morfoloogiaanalüsaatori ESTMORF (Kaalep 1998) märgendussüsteemile, koostada süntagmaatiliste suhete automaatseks analüüsiks ja tuvastuseks sobiv grammatika, käsitleda grammatika kirjutamise käigus tekkinud probleeme, testida grammatikat leksikograafilise tarkvara Sketch Engine baasil ja analüüsida saadud tulemusi; analüüsida süntagmaatiliste suhete õppeleksikograafilist käsitlust muude keelte (eeskätt inglise) ja seni ilmunud eesti keele süntagmaatilistes sõnastikes ja andmebaasides; töötada välja süntagmaatiliste suhete formaalne kirjeldus eesti keele õppeleksikograafiliste andmebaaside tarbeks ja rakendada seda sõnastike haldussüsteemis EELex eesti keele põhisõnavara sõnastiku andmebaasis; töötada välja süntagmaatiliste üksuste valiku põhimõtted eesti keele A2- ja B1- keeleoskustasemega eesti keele kui teise ja/või võõrkeele õppijatele mõeldud sõnastikes tagamaks lekseemi süntagmaatiliste omaduste eksplitsiitse esituse ning hõlbustamaks nende omandamist.

TIINA KRIŠĆIUNAITE
Tallinna Tehnikaülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „A Study of Milk Coagulability” („Piima kalgendatavuse uurimine”)
http://digi.lib.ttu.ee/i/?844
Kaitsmine toimub neljapäeval, 4. aprillil kl 15 Tallinnas Akadeemia tee 15 TTÜ loodusteaduste maja ruumis 109.
Juhendajad: prof Raivo Vilu ja PhD Tiiu-Maie Laht
Oponendid: prof Jens Christian Knudsen (Kopenhaageni Ülikool, Taani) ja PhD Ivi Jõudu (Eesti Maaülikool)

Hinnati Eesti farmide segupiima kalgendatavust kalgendumisaja ja kalgendi tugevuse määramise kaudu ja leiti seosed segupiima koostise ja kalgendatavuse vahel. Analüüsiti paljudest farmidest võetud segupiima proove läbi nelja aasta, mis võimaldas kirjeldada ka sesoonseid kõikumisi Eesti farmipiima kalgendumisomadustes. Tulemused näitavad, et lisaks piima algsele koostisele võivad piima ensümaatilist ja/või happelist kalgendamist ning valmistoote kvaliteeti mõjutada ka sellised esmapilgul minoorsed välised mõjud nagu lüpsijärgne jahutamine, pumpamine, transportimine, desoainete jääkide sattumine piima jms.

KAI KULLERKUPP
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), õigusteadus
Doktoritöö „Vallasomandi üleandmine. Õigusdogmaatiline raamistik ja kujundusvõimalused” („Transfer of Movable Property. The legal and dogmatic framework and possibilities of customisation by the transfer parties”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29296/kullerkupp_kai.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 5. aprillil kl 11.15 Tartus Näituse 20 TÜ Iuridicumi auditooriumis K-03.
Juhendaja: prof Paul Varul
Oponendid: prof Wolfgang Faber (Salzburgi Ülikool, Austria) ja dr iur Priidu Pärna

Vallasomandi üleandmisega puutub igaüks kokku endale igapäevaseid tarbeesemeid soetades ja ka ettevõtjad alates tootmisprotsessi algetapist kuni kauba lõpptarbijani jõudmiseni. Siiski ei pöörata ka väärtuslikumate vallasasjade soetamisel tähelepanu sellele, missugusest hetkest alates võime end lugeda asja täieõiguslikuks omanikuks. Vallasomandi ülemineku õiguslike eelduste uurimise vajaduse tingibki asjaomaste normide suur tähtsus nii üksikisiku huvide kui ka majanduskäibe sujuva ja  usaldusväärse toimimise tagamise seisukohalt. Keskseks eesmärgiks oli esitada terviklik analüüs vallasomanditehingulise üleandmise asjaõiguslike eelduste ja teostamisvõimaluste kohta põhirõhuga sellel, missuguses ulatuses võimaldab õiguskord omandi ülemineku üksikasju asjaosaliste äranägemise kohaselt kujundada ning modifitseerida. Seaduse kohaselt on nõutav võõrandaja ja omandaja vaheline kokkulepe omandi ülemineku kohta ja asja valduse üleandmine omandajale. Ehkki vallasasjade käibe puhul ei teadvusta osalejad endale eraldi omandi üleminekule suunatud asjaõiguskokkuleppe e käsutustehingu sõlmimise vajadust, ei ole tegemist vallasasjade käivet takistava formaalse nõudega.
Piisav on käitumine, millest mõistlik isik saab teha järelduse, et mõlemad pooled soovisid omandi üleminekut. Asjaõiguskokkuleppe sõlmimise võimalused on kõigiti paindlikud ja vabalt kujundatavad. Valduse üleandmise all mõistetakse esmajoones küll asja vahetut füüsilist üleandmist omandajale, kuid sellele lisaks näeb seadus ette ka alternatiive. Nii on valduse faktiline üleandmine võimalik asendada teatud sisuga kokkulepetega, mis loob võimaluse kujundada omandi üleandmist ka selles osas paindlikult, mh nt esindaja vahendusel.
Väitekirjas võrreldakse Eesti õiguse ja üleeuroopalise võrdleva õigusteadusliku uurimuse tulemusena valminud põhilahendusi („Draft Common Frame of Reference”) selgitamaks, kas eelnimetatud mudelsätted pakuvad uudseid ja paindlikumaid lahendusi. Analüüsist selgub, et mõlemad normistikud võimaldavad enamasti jõuda sarnastele tasakaalustatud tulemustele.

INDREK SAAR
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), keemia
Doktoritöö „Design of GalR2 subtype specific ligands: their role in depression-like behavior and feeding regulation” („Uudsed GalR2 spetsiifilised ligandid: nende mõju toitumisele ning depressiooni laadsele käitumisele”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29303/saar_indrek.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 5. aprillil kl 12.15 Tartus Ravila 14a TÜ Chemicumi auditooriumis 1021.
Juhendajad: prof Ülo Langel ja prof, dr sci Jaak Järv
Oponent: prof Barbara Kofler (Paracelsus Medical University, Salzburg, Austria)

Galanin on 29 aminohappe pikkune neuropeptiid, mis avastati ligi 30 aastat tagasi Stockholmis, Karolinska instituudis Viktor Muti ja tema kolleegide poolt. Galanin, läbi interaktsioonide tema kolme spetsiifilise G-valguga seotud retseptori (GPCR) alatüübi (GalR1-GalR3), reguleerib bioloogilisi funktsioone, nagu depressioon, ärevus, alkoholisõltuvus, ainevahetushäired, valu ning ka soliidtuumorid.
Doktoritöö peamiseks eesmärgiks ongi galanini alatüüp 2 (GalR2) spetsiifiliste ligandide disainimine, süntees ja omaduste uurimine nii in vitro kui ka in vivo tingimustes.

KAI TRUUSALU
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD), arstiteadus
Doktoritöö „Probiotic lactobacilli in experimental persistent salmonella infection”
(„Probiootiliste laktobatsillide toime eksperimentaalsele persisteerivale salmonella infektsioonile”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29304/truusalu_kai.pdf?sequence=1
Avalik kaitsmine toimub re
edel, 5. Aprillil kl 14 Tartus Ravila 19 TÜ Biomeedikumi auditooriumis 1006.
Juhendaja: em-prof Marika Mikelsaar
Oponent: prof, MD Eugenia Elefterios Venizelos Bezirtzolou (Traakia Demokritose Ülikool, Kreeka)

Salmonella enterica serovar Typhi võib põhjustada persisteerivat infektsiooni ja püsida granuloomidena maksakoes. Kuigi kõhutüüfust esineb Eestis harva, on see ohuks arengumaadesse reisijatele. Kuna S. Typhi tekitab kõhutüüfust ainult inimestel, siis kasutatakse selle uurimiseks eksperimentaalset mudelit, nakatades hiiri Salmonella Typhimurium’iga ja põhjustades kõhutüüfusele sarnase haiguse. Laktobatsillid kuuluvad inimese soole normaalsesse mikroobikooslusesse. Neid kasutatakse probiootikumidena, mis sobivates annustes mõjuvad tervisele kasulikult.
Probiootiliste laktobatsillide toimemehhanismid on tüvespetsiifilised: otsene antagonistlik mõju patogeenidele seoses vesinikperoksiidi, piimhappe ja/või bakteriotsiinide tekkega, konkurents toitainetele, adhesioon ning immuunsuse modulatsioon. Kuid toimemehhanism persisteerivate infektsioonide puhul pole teada.
Töö eesmärgiks oli selgitada laktobatsillide võimalikku toimet Salmonella persisteeriva infektsiooni korral hiire mudelis mikrobioloogiliste, histoloogiliste, biokeemiliste ja immunoloogiliste uuringutega ja teha kindlaks probiootilise Lactobacillus plantarum Inducia DSM 21379 mõju soole immuunsüsteemile. Töö tulemusena võib järeldada, et probiootikum L. fermentum ME-3 soodustab persisteeriva Salmonella sp. infektsiooni antimikroobse ravi korral oluliselt haigustekitaja eemaldamist oma antagonistliku aktiivsuse, antioksüdantse ja immuunmoduleeriva toime kaudu.

JEVGENI KABANOV
Tartu Ülikool
Taotletav teaduskraad: filosoofiadoktor (PhD)
Doktoritöö „Towards a more productive Java EE ecosystem” („Produktiivsema Java EE ökosüsteemi poole”)
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29302/kabanov_jevgeni.pdf?sequence=1
Kaitsmine toimub reedel, 5. aprillil 2013 kl 14.15 Tartus Liivi 2 TÜ arvutiteaduse instituudi ruumis 404.
Juhendaja: prof Varmo Vene
Oponendid: prof R. Nigel Horspool (Victoria Ülikool, Kanada) ja prof Tanel Tammet (Tallinna Tehnikaülikool)

Alates Java programmeerimiskeele loomisest 1995. a on selle üks kõige olulisemaid kasutusvaldkondi veebirakenduste programmeerimine. Java populaarsuse põhjuseks ei olnud ainult keeledisainilised omadused, nagu objektorienteeritus ja range tüübisüsteem, vaid ennekõike sõltumatus platvormist ja standardiseeritud teekide rohkus, mis tegi tavaprogrammeerijatele veebirakenduste programmeerimise jõukohaseks.
Kümme aastat hiljem oli olukord muutunud märkimisväärselt. Java oli kaotamas oma liidripositsiooni uutele, nn dünaamilistele keeltele, nagu PHP, Ruby ja Python. Seejuures ei olnud põhjuseks mitte see, et need keeled ise oleksid Javast paremad, vaid Java ökosüsteemi areng oli väga konservatiivne ja aeglane. Antud kontekstis alustasime 2005. aastal oma uuringuid eesmärgiga parandada suurimad probleemid Java ökosüsteemis ja viia see vähemalt samale tasemele ülalmainitud keeltega.

Nüüd, rohkem kui seitse aastat pärast uuringute algust, tuleb tõdeda, et meie töö veebiraamistikega lõi küll eduka platvormi eksperimentaalsete ideede uurimiseks ja katsetamiseks, kuid ei ole tarkvaratööstuses leidnud laialdast kasutust.
Töö tüübikindlate DSLidega oli edukam, sest see mõjutas otseselt edaspidiseid uuringuid ning selle elemendid on leidnud rakenduse viimases JPA standardi spetsifikatsioonis. Kõige suurem mõju tarkvaratööstusele on meie dünaamiline koodiümberlaadimise lahendus, mis on Java kogukonnas laialdaselt kasutusel. Seda kasutab iga päev üle 3000 organisatsiooni üle maailma.