1. Täiendage sõnaperet SÕBER. Leidke küsimärgi asemele sobiv tuletis või liitsõna. Missugused uued sõnamoodustuspaarid saite? Kas oleks võimalik seda sõnaperet veel täiendada?

2. Leidke allpool toodud sõnade hulgast sõnapere peasõna (lihttüveline sõna). Korrastage ülejäänud sõnad peasõnast lähtudes moodustuspaaride kaupa. Võtke eeskujuks sõnapere SÕBER. Kokku on võimalik moodustada neli ahelat. langevari, varjund, varjama, varjutama, vari, langevarjusport, varjundirikas, langevarjusportlane, varjutus, varjamine

3. Allpool toodud sõnade hulgas on kahe sõnapere liikmeid. Millised on nende peasõnad? Koostage antud sõnadest vastavad sõnapered. haavama, haavakoor, haavand, haavik, haavasikk, maohaavand, haavariisikas, haavahaigused, haavaarst, haavapuu, haavatu, haavikuemand

4. Koostage allpool antud sõnadest sõnapere, mille peasõna on POST ’postiasutus; postisaadetised’. Millised sõnad sinna ei sobi? Miks? postitama, aamoripost, väravapost, tuvipost, postitus, telefonipost, postipoiss, postitants, elektronpost, ametipost, häbipost, pudelpost, otsepostitus

5. Koostage järgmistest sõnadest kaks sõnaperet, leides neile kummalegi sobiva tähendusega peasõna. Toodud sõnade hulgas on viis numbritega tähistatud homonüümipaari, kus kahel sõnal on ühesugune kuju, kuid erinev tähendus. Lisage neile tähendus ja paigutage nad sobivasse sõnaperesse. teekond, teeline, jäätee¹, jäätee², elutee, kummelitee, jalgtee, liivatee¹, liivatee², unetee, raudtee, teeleht, raudteelane, teekruus¹, teekruus², teemasin¹, teemasin², teetass, teemeister¹, teemeister², nõmmeliivatee, manalatee

Vastused palume saata Emakeele Seltsi e-posti aadressil es@eki.ee 8. aprilliks. Võitjatele auhinnad!

21.12.2012 Sirbi keele-elu leheküljel ilmunud keeleviktoriini vastused.

1. Tehissõnad on kolp, türp, relv, põlissõnad on kurg, talv, sulg, laensõnad on türm, turg, sült.

2. Polüseemia näited: turg, hiir, rist, säsi, lõuna. Homonüümia näited: arutus, tapp, kurk, tagumine, laug.

3. Kolm eestikeelset sõna, millest on võimalik moodustada nn e-mitmus, on jalg (jalge), silm (silme), rind (rinde).

4. Ühel ja samal sõnal võib olla eri kasutusvõimalusi ja tähendusi, nt fraasid mage toit − mage nali, kuum kohv − kuum tüdruk, hambutu vanainimene − hambutu kriitika, äge põletik − äge pidu, pilvine taevas − pilvine nägu, krõbe kamar − krõbe hind jms.

5. Eestikeelseid sõnu, millel on mõnes muus keeles küll sama kirjapilt, kuid mis tähendavad hoopis midagi muud: ost – rootsi keeles ’juust’, rase – taani keeles ’raevutsema, märatsema’, okse – taani keeles ’härg’ või ka ’rügama’, lahja – soome keeles ’kingitus’, toad – inglise keeles ’kärnkonn’, vile – ladina keeles ’odav’ jms.

Loosiõnn naeratas Indrek Lillemäele ja Kadriliis Rämmannile.

Palju õnne! Emakeele Selts võtab võitjatega ühendust.