Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvad Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK), Eesti Apostliku Õigeusu Kirik (EAÕK), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Babtistide Koguduste Liit (EEKBL), Eesti Metodisti Kirik (EMK), Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (EKNK) ja vaatlejaliikmetena Seitsmenda Päeva Adventistide Eesti Liit (SPA) ning Rooma-Katoliku Kirik (RKK). Järgemööda sõna siiski ei saada, jäme ots on EELK (eelkõige Toomas Pauli) käes. Iseenesest on see hea, sest kõige sõgedamat juttu on viimase paari kuu jooksul ajanud Tallinna Kalju Baptistikoguduse vanempastor Erki Tamm (11. II, http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1977851).
Küsimuse peale, kas mõtiskleja on tõesti otse-eetris ja võib rääkida kõigest, mida sülg suhu toob, või võetakse saated enne linti ja toimetaja kuulab need enne eetrisseminekut üle, ei saanud ma seekord ERRi vastavatelt instantsidelt vastust. Nagu ka paljudele teistele küsimustele.
Aga liigume ajaloos edasi! 20. jaanuaril 1997 loodi meediakeskus Eesti Luterlik Tund (ELT), „mis seadis oma põhikirjaliseks ülesandeks massimeedia kaudu kuulutada Eesti rahvale kristlikke väärtushinnanguid ja põhitõdesid, Jumala Sõna, millel seisab maailm”, seisab organisatsiooni kodulehel http://www.eelk.ee/luterliktund/. Sama aasta sügisest saidki alguse raadioprogrammid (Vikerraadio, Klassikaraadio, Raadio 2), televisioonisaated (Eesti Televisiooni „Kaheteistkümnes tund”) ja leheküljed ajalehes Postimees. Ilmselt on see alusleping, mille järgi teevad EKN ja ERR koostööd tänase päevani.
Näiteks 27. oktoobril 2004. aastal toimus Eesti Raadios kristliku raadiotöö õppepäev hommikupalvuste, vaimulike mõtiskluste ja „Piiblivõtme” saadete autoritele. Õppepäev oli kristliku raadiotöö tegijatele, kes on huvitatud sellest, et vaimulik sõnum jõuaks arusaadaval kujul kõikide kuulajateni sõltuvalt kanali eripärast. Kohtumise eesmärk oli arutleda ühtlasi raadio hommikupalvuste teemal avaõiguslikus ringhäälingus, pakkuda välja uusi ideid palvuste läbiviimiseks ning nende vormi ühtlustamiseks. Ajakava järgi kell 12.15 toimuski Avatud Piibli Ühingu peasekretär Mari Vahermäe ettekanne „Kristlik sõnum kantslis ja raadios” http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=1372. Seminari korraldas Eesti Kirikute Nõukogu toetusel Eesti Raadio kootöös Avatud Piibli Ühinguga.
Igapühapäevane „Kirikuelu” saade oli esmakordselt Vikerraadio eetris 2009. aastal. Täpsemalt kosmonautikapäeval, 12. aprillil. „Kirikuelu kõneleb elavast kirikust. Saade vahendab kirikute, koguduste ja kristlike organisatsioonide tegevust ning uurib, mis on kiriku sõnum tänapäeva ühiskonnas. Saade aitab seletada kõike seda, mis näib kirikus kauge ja kättesaamatu” – nii on kirjas saate kodulehel.
Saatejuht Meelis Süld lõpetab saate aga tavaliselt nii: „Kui jumal lubab, kohtume tuleval pühapäeval.” Kas sellel lausel on mingi sügavam mõte, sellest minusugune naljakauge inimene aru ei saa.
Uurisin edasi ja avastasin Delfi uudise 11. septembrist 2010: „Eesti Kirikute Nõukogu maksis ERRile Vikerraadio hommikupalvuse ja saate „Kirikuelu” tootmiseks ja levitamiseks 180 000 krooni”. Leping hõlmas ajaperioodi jaanuarist detsembrini, seega toetati neid saateid kuus 15 000 krooniga. „Kirikute nõukogult saadav raha katab Vikerraadios hommikupalvuse, saate „Kirikuelu”, samuti jumalateenistuste ülekannete kulud,” täpsustas ERRi pressiesindaja Anneli Tõevere-Kaur.
Eesti Televisioonis pühapäeviti eetris „Ajalik ja ajatu” on minule kõige harivam ja vastuvõetavam religioonisaade. Katrin Seppeli toimetatud sarja uue saatetsükli esimene saade on eetris 21. aprillil.
Aga Eesti Vabariigi kirikukesksest aastapäeva kajastamisest ka. Jumalasõna kuuleme nii lipuheiskamisel, jumalateenistusel kui paraadil, nendest üritustest on ETV-l ka otseülekanne. Ühismeedias on ERRi uudistejuht Urmet Kook välja pakkunud, et ka 23. veebruari riiklike teenetemärkide üleandmisest võiks teha ühe toreda telesaate. Miks mitte. Aga eelmises Sirbis ilmunud Toomas Pauli artikli „Vaba tahe on luul” taustal ei maksaks päris ära unustada riigi teadus-, kultuuri- ja spordipreemiate ning Wiedemanni keeleauhinna saajaid. 27. veebruaril oli neile ETVs hilisõhtusel ajal küll pühendatud kolmveerandtunnine saade „Väärtus elutööle”, kuid miks ei võiks jumalateenistuse kõrval näidata otseülekannet ka teaduste akadeemias toimuvalt „preemiajagamiselt”, nagu ERRi uudisteportaal üritust on nimetanud. Praegu pidi toimetaja Rutt Ernits kobama pimeduses või kirjutama kuulmise järgi: „Viidemanni keeleauhinda Valve-Liivi Kingisepale kätte andes ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, et auhind on meie rahvale ja riigile olemuslikult tähtis.”
„Me tajume keelt oma identiteedi osana,” rõhutas Aaviksoo” („Teaduspreemia laureaat: teadus vajab arenguks rahva ja riigi toetust”, ERR, 24. II).
Võta nüüd kinni, kas kirjaveakurat lipsas sisse seetõttu, et see oli jumala tahtmine või ei olnud teda parasjagu kodus.