2007. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha saanud teos on kõnealuse võistluse koorekihist esimene, mis kaante vahel ja poelettidel. Huvitav sotsiaal-psühholoogiline sissevaade kaasaegsete väikelinlaste omavaheliste suhete rägastikku. Üsna illusioonivaba suhtumist tasandab sordiinialune huumor. Lugu rahast, võimuihast, materialismist ja loobumisest, mille aluseks omamoodi idealism. Biin suudab selles romaanis jääda üllatavalt avatuks ja rahulikuks, seetõttu leiab siit ka huvitavaid karaktereid ning, hoolimata intensiivsest tegevustikust ja keerulistest suhetest, autori muigava kõrvaltpilgu. Kujundanud Kutt Niinepuu-Kiik. Kuldsulg, 2007. 152 lk.
Raymond Queneau
STIILIHARJUTUSED
Hiilgav postmodernistlik vormieksperiment, millest osa ilmus juba 90ndate teisel poolel ajakirjas Vikerkaar. Queneau võtab ühe tavalise olukorra – nooremapoolne mees vihastab tipptunnil bussis kõrvalseisja peale ning hiljem saab oma sõbralt soovituse õmmelda mantlile üks nööp –, mis sobiks ilukirjanduslikuks vinjetiks, motiiviks, võib-olla ka luuletuseks ning käsitleb seda kõikmõeldavaid tekstiformaate kasutades, üks naljakam kui teine. Üks näide, pealkirjaks “Tagakaanetekst”: “Oma uues romaanis maalib kirjanik X, kelle sulest on juba sündinud hulgaliselt meistriteoseid, talle omase säraga detailseid pildikesi värvikatest tegelastest oludes, mida mõistab hästi nii vanem kui ka noorem lugeja. Intriig sõlmub, kui loo peategelane kohtab autobussis mõistatuslikku isikut, kes norib tüli esimese ettejuhtuvaga. Lõpp-episoodis näeme toda müstilist tegelast suurima tähelepanuga kuulavat dändismi asjatundjast sõbra nõuandeid. Haruldaselt nõtke sulega on kirjanik X sulatanud teose võluvaks tervikuks.” Kas saab paremini tagakaaneteksti formaati “paljastada”? Prantsuse keelest tõlkinud Jana Porila ja Triinu Tamm, värsitekstid tõlkinud Ain Kaalep. Järelsõna kirjutanud Marek Tamm. Toimetanud Triinu Tamm, kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2007. 144 lk.
Max Weber
PROTESTANTLIK EETIKA JA KAPITALISMI VAIM
Põhjapanev kirjutis protestantismi ja kapitalismi arengu seostest. Sari “Ajalugu. Sotsiaalteadused” annab selle teosega väärtusliku lisanduse protsessile, mis sai alguse seoses “Avatud Eesti raamatu” sarjaga. Juba eesti keeles kättesaadavad võtmelised mõtteloolised tekstid seatakse ühtede kaante vahele: nii on viimastel aastatel sündinud näiteks Johan Huizinga “Mängiva inimesega”, Sigmund Freudi “Ahistusega kultuuris” ja mitme teise olulise mõtteloolise kirjutisega, mis ilmusid esmalt ajakirjades, peamiselt Akadeemias. Weberi essee esmaavaldamiseks läks vaja lausa üheksat Akadeemia numbrit. Saksa keelest tõlkinud Jaan Isotamm. Eessõna kirjutanud Peter Burke, tõlkinud Triinu Pakk-Allmann. Järelsõna kirjutanud Henn Käärik. Sarja on koostanud Marek Tamm, kujundanud Marius Peterson. Varrak, 2007. 328 lk.
Marcus Tullius Cicero
KOHUSTUSTEST
Arvatavasti on Cicero üks kuulsamaid roomlasi ja õnneks erandlikult: ta ei söötnud oma külalistele kärbseid ega tahtnud oma hobust senati liikmeks. Ta lõi näiteks sõnu, mida siiani iga päev kasutatakse, ning eks ole tegu maailma ajaloo ühe parema kõnemehega, kuigi empiiriliselt pole selles paraku võimalik kuidagi veenduda. Kuid Quiriniuse nimel, see mees ju mitte ainult ei viibinud sündmuste keskel, vaid lausa tekitas neid! Kui aga rahulikumalt arutada, siis tuleb ainult tervitada, et antiigi mõttemaailma esindajad on “Avatud Eesti raamatu” raames saanud täiendust. Siiani leidus neid kõnealuses sarjas täpselt kolm: Aristoteles, Platon, Seneca. Tõlkinud Ilmar Vene, toimetanud Siiri Ombler. Sarja kujundanud Jüri Kaarma. Ilmamaa ja Avatud Eesti Fond, 2007. 200 lk.
Ants Oras
ILUS, HALJAS
Mõne aja eest ilmus Anne Lange sulest mõjuv ülevaade Ants Orase kohta. Käesolev teos annab järjekordse kinnituse Orase andest, jätkates “Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud kogumikke “Luulekool I” ja Luulekool II”, alapealkirjaga “Luulekool III”. Teos sisaldab ajakirjanduses ja saatesõnadena avaldatud kirjandusalaseid kirjutisi ning käsitletud autorite nimekiri äratab aukartust: Lermontov, Puškin, Poe, Molière, Swinburne, Eliot jpt. Koostanud Hando Runnel, Jaak Rähesoo ja Urmas Tõnisson, toimetanud Urmas Tõnisson. Kujundanud Mari Ainso. Ilmamaa, 2007. 270 lk.