PLMFi tuumikut ja seega ühtlasi kõiki selle kontserdi esinejaid iseloomustab artistlik valmisolek, sügav professionaalsus, entusiasm ja muusikalised kordaminekud, mis fondi arenedes on esile kutsunud osalejate järjepideva kasvu. Kui jälgime interpreetide esinemisi Tallinnas – Estonia kontserdisaalis, raekojas, Metodistide, Rootsi-Mihkli ja Jaani kirikus – või loendamatutes esinemispaikades üle Eesti, võime päris sageli märgata nende kontsertide kvaliteedimärki PLMF. Andekatele muusikutele pakub esinemis- ja täiendusõppe võimalusi see suure missioonitundega heategevusliku eesmärgiga loodud muusikute fond, mis alustas 2003. aastal ümmargusest nullist ja on jõudnud tänaseks klassikatalentide esitlemiseni maailmaareenile. Tegevus hõlmab arvukaid festivale nagu Tallinna kammermuusika festival, Talvefestival, Rapla kirikumuusika festival ja sarju „Meistrite akadeemia”, „Hingemuusika”, lõimumisprojekti „Südamest südamesse” Ida-Virumaa koolides, „Noorte meistrite akadeemia” alles õppivatele interpreetidele, peatselt tulev suvekool lauljatele ja keelpillimängijatele, meistrikursused, konkursid, oratooriumide ja ooperite ettekanded, noore laulja, noore muusiku ja noore dirigendi auhinna väljaandmine ning pillifond aitamaks andekatel interpreetidel soetada kvaliteetset instrumenti. Seda on märkimisväärselt palju ja see on laiahaardeline kaugele ettevaatav tegevus.

PLMFi eestvedaja ja loominguline juht Pille Lill on kinnitanud, et fond tahab „anda meie muusikakultuuri valdkonda väikese lisaväärtuse. Ilma lavata ja ilma publikuta ei saa areneda ükski interpreet, ükski solist. Olen nendele, nende andele ja töökusele südamest kaasa elanud nagu ka nende kindlusele ja julgusele. Teeb rõõmu, kui meid usaldatakse ja meiega arvestatakse … Oleme väga tänulikud, kui meid toetatakse”. PLMF on leidnud pideva toetamise Eesti Kultuurkapitalilt, 10. aastapäeva pidustuste peasponsor on Tallinna Vesi ja veel ettevõtted Silmet Grupp, Sadolin jt.

PLMFi tegevjuhi Leelo Lehtla sõnul korraldab fond aastas neli festivali, kavandab vahetusprojekte välismaaga ja suhete tihendamist Baltimaade vahel. Senised õnnestumised on andnud meelekindlust ja teinud rõõmu.

Vestelnud meie muusikutega, toon siinkohal ära Marje Lohuaru arvamuse, et PLMF on täitnud ühe olulise lünga interpreetide kvalifikatsiooni hoidmisel ja arendamisel, tõstnud huviorbiiti kammermuusika ja kasvatanud selle kuulajaskonda. Ka pidas Lohuaru hindamatuks väärtuseks noorte interpreetide usaldavat rakendamist. Peeter Paemurru pidas PLMFi suurimaks teeneks kammerfestivalide korraldamist. See on aidanud lavale tuua häid interpreete ja tõestanud kuulajatele nende kõrge kvaliteedi. Kammermuusika kui seni kõige ebapopulaarsem esinemisvorm on nüüd üha enam poolehoidu leidnud. Õnnestunud kontserdid on innustanud ka Eesti Kontserti võimaldama Estonia kontserdisaali lava järjest enam meie interpreetidele, eriti ka noorematele. Veel kiidab Paemurru PLMFi head kontserdikorraldust maapiirkondades.

See optimistlik jutt näitab, et meie kontserdielus on nihkeid paremuse poole. Eesti Kontserdi kõrval aktiivselt tegutsevad PLMF, Interpreetide Liit, Tallinna Filharmoonia ja EMTA näevad perspektiive ja loovad meie muusikutele järjest avaramaid võimalusi. PLMFile, selle agarale esinaisele Pille Lillele ja kogu tema naiskonnale tahan väärikal tähtpäeval soovida edaspidiseks õnne ja jaksu. On ju muusika see, mis annab meile elujõudu!