Kas festivalil mängitavate lavastuste põhjal on juba võimalik tuua esile mingeid suundumusi, mis paistavad praegu eesti tudengiteatris domineerivat?

Aasta lõikes mingeid suundumusi välja tuua ei saa, selles mõttes ei toimi tudengiteatrite festival nagu Eurovisioni lauluvõistlus, kus ühel aastal on kõigil äkki trummid laval. Tudengiteatris käib alati piiride katsetamine, eksperimenteerimine ning inimese uurimine – käsitletakse just neid teemasid, mis on tudengieas inimeste elus primaarsed.

Ka tänavu nagu varem ja edaspidigi on lavalt oodata äärmiselt mitmekesist pilti. See ongi tudengiteatrite eelis: on julgust ja ka rohkem vabadust olla eksperimentaalsem, hullunum, nautlevam ja kriipivam kui tavateatris.

Lisaks etendustele korraldatakse festivalil seminar ja õpitoad. Mida seal osalejatele pakutakse?

Esimest korda festivali ajaloos on meil teema, millele keskendume, selleks on „Sünergia”. Sellel teemal toimub laupäeva pärastlõunal ka teoreetiline teatriseminar, et koos vestelda ja uurida selle sõna sügavamaid tagamaid, samuti selle nähtuse tähtsust trupis ja lavastuse valmimisel. Seminarile on oodatud sel teemal oma mõtteid jagama kõik, kes vähegi tunnevad, et see neid puudutab. Õpitubades on tänavu välja pakkuda kaks võimalust. Läbi aja on olnud näha, et tudengid eelistavad õpitubades rohkem liikumist ning meie kohus on seda neile ka pakkuda. Seepärast oleme seekord valinud teemadeks tantsu ja lavavõitluse.

Tantsu, täpsemalt butō- tantsu, õpetavad läti trupi noored. Butō -tants on tulnud Jaapanist ning selle põhimõtte on Jerzy Grotowski sõnastanud nii: „See on ürgse kunstivormi otsing, kus rituaal ja kunstiline eneseväljendus on üks ja seesama. Kus luule on laul, laul on loits ja liigutus on tants”. Lavavõitluse õpitoa viib läbi Indrek Sammul.

Tudengite teatripäevade programmiga ja osalevate truppidega saab tutvuda kodulehel www.kultuur.ut.ee/et/teatripaevad.