Kultuurkapitali sihtkapitalidel on paarikümne tegutsemisaasta jooksul (taastati 1994) toetuste jaotamisel välja kujunenud põhimõtted, millega ka taotlejad on õppinud arvestama. Helikunsti sihtkapitali praegune, aasta tegutsenud koosseis (Juko-Mart Kõlar, Neeme Punder, Jaak Sooäär, Timo Steiner, Kulvo Tamra, Helena Tulve) on Marje Lohuaru juhtimisel teinud aga mitmeid uuendusi, eriti mitmesuguste stipendiumide näol. Kuna lähenemas on taotluste esitamise tähtaeg, siis juhib sihtkapitali esimees neist olulisematele tähelepanu.
Marje Lohuaru: Tegime uuendused juba eelmisel aastal, kui asus tegutsema uus koosseis, kus eelmisest jätkas ainult kaks inimest – nii et küllaltki tugev verevahetus. Loomulikult vaatasime jaotamise põhimõtted üle, analüüsisime natuke ja tegime statistikat, et kuidas jaotuste lõigud selles „tordis” välja näevad. Ja minu meelest tuleks meil praegu keskendada tähelepanu eesti loovisikute elu- ja loomekvaliteedi tõstmisele. Meil on päris kenad toetused MTÜdele, ka noortele liikumiseks välismaal, jätkuvalt on olemas riigi ja avaõiguslike asutuste toetusmäärad. Kuid praeguse nõukogu eesmärk on näha eesti muusikaelu kui tervikut, väärtustada siin loovisikut ja rohkem tema tegevust tunnustada, ka rahaliselt.
Seetõttu otsustasime teha aastas viis suuremat loomestipendiumi à 8000 eurot, et inimene saaks natuke aega maha võtta ja keskenduda loomingule. Meile endale oli huvitav see, et saime väga selge pildi, mida meie inimesed teevad – nad esitavad ju oma loometegevuse plaani – lausa hämmastas, kui rikas ja paljutahuline on see tegevusväli. Rõõm öelda, et kõik kandidaadid olid väga tugevad ja aastasele loomestipendiumile valisime neist Märt-Matis Lille, Taavi Kerikmäe, Mihkel Polli, Tanel Ruubeni ja Henry-David Varema, kõik meil juba tuntud tegijad. Lisaks lõime aastas kümme väiksemamahulist stipendiumi à 3000 eurot, mida saab taotleda kaks korda aastas: veebruaris ja augustis. Ka nende stipendiaatide rida on vägagi sümpaatne: Aare Tammesalu, Saale Kareda, Tatjana Kozlova, Rein Rannap, Tarmo Johannes, Raul Sööt, Andres Uibo.
Nagu varemgi, jätkame üliõpilaste välisõpingute toetamist: selleks on kuus 3000-list stipendiumi, aga oleme alustanud ka Eestis hästi edasijõudvate üliõpilaste toetamist kümne 500eurose stipendiumiga. Nendegi taotluste tähtaeg on 20. veebruar. Ja taas tahan meelde tuletada, et tunnustame stipendiumiga ka meie muusikakoolide õpetajate tööd – nendeta ei ole meil ei orkestreid ega koore, kogu meie kõrgelt hinnatud muusikaelu.
Ka elutööauhind on väga vajalik uuendus. Kui vaadata kulka preemiate nominente, siis tekib tihtipeale küsimus, kas tegu on ikka aastapreemiaga. Mõnele inimesele võiks ju igal aastal selle auhinna anda, aga meil on väga palju väärikaid, pühendunud inimesi, kes on küll väga palju aidanud kaasa meie muusikaelu arendamisele, aga kellel võib-olla ei olegi olnud üht ekstra säravat aastat … Nii et sisuliselt vajame väga elutööpreemiat, mis jätaks siis suurema vabaduse ka aasta­auhindade andmisel.
Lõpetuseks tahan julgustada otsima tuge uutele ideedele. Vahepeal, kui kulka rahastus langes, oli ju idee mitte toetada uusi tegijaid, vaid hoida elus olemasolevaid. Seda ei pea ma üldse õigeks, sest nii surume arengu juba eos maha. Kulka võlu ongi selles, et see on kõige paindlikum rahastamise formaat. Meil on võimalus kiiresti reageerida (käime ju koos neli korda aastas!), algatada uusi programme, ka katsetada ja isegi riskida. Tahaks uudsust, värsket pilku. See teebki töö huvitavaks!