Tallinnas Telliskivi loomelinnakus avatakse tänavu novembris uus Vaba Lava teatrimaja, etenduskunstide keskus, kus saavad võimaluse üles astuda väiketeatrid ja vabatruppid, kellel pole Tallinnas oma esinemispaika. Vaba Lava pakub neile kasutamiseks kahte blackbox’i tüüpi saali, prooviruumi, tehnilist personali ja rekvisiidiladu, vajadusel kontoripindu ning Eesti Teatri Agentuuri raamatukogu. Vabal Laval pole oma loomingulist truppi, mängukava panevad kokku kuraatorid (üks Eestist ja teine mõnest välisriigist, mõlemad valitakse aastaks) ideekonkursile laekunud projektide põhjal. Esimese hooaja kuraatorid on teatrikriitik, dramaturg ja produtsent Oleg Lojevski Venemaalt ning ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja ja teatrikriitik Madis Kolk. Vaba Lava esimese hooaja põhiprogrammis on plaanis tuua välja kümmekond uuslavastust, taotluste vastuvõtt algas kolmapäeval ja kestab 8. aprillini. Eesmärk on anda aastas üle 200 teatrietenduse ning olla koduks poolesajale muule ettevõtmisele.
Millised on teie kuraatoriootused Vabale Lavale?
Oleg Lojevski, Vaba Lava esimese hooaja kuraator: Muidugi ma mõistan, et viibin praegu ajaloolise sündmuse juures, sest me saame vabaks veel ühest mineviku varjust. Olen olnud 40 aastat seotud repertuaariteatriga ja tean täpselt, kuidas see süsteem orjastab kõiki neid, kes on selles tegevad. Kõiki neid, kes seda kindlust ründavad või seda kaitsevad, seob üksnes kindlus. Venemaal on käibel teatrianekdoot, kus näitlejale antakse püstol kahe padruniga ning öeldakse: „Sinu ees on kolm inimest: Hitler, Stalin ning lavastaja. Kes on need kaks, kes saavad kuuli? Hästi, esimene läheb lavastajale, arusaadav, aga kelle valid teiseks?” „Teine kuul läheb ka lavastajale, kontroll-lasuna pähe,” vastab näitleja. Selline anekdoot saab sündida vaid vabaduse puudumise tingimustes. Vaatamata sellele, et repertuaariteatrid on kindlasti kinkinud maailmale väga palju oivalisi lavastusi, ei olda seal kunagi vabad, sest seal on alati tegemist ülemate ja alluvate suhtega.
Vaba Lava on vabade loominguliste inimeste ühendus, mille ainus levitatav idee on vaba loomingu idee. Riigi üks olulisi ülesandeid on anda inimestele võimalus end realiseerida. Vaba Lava eesmärk on teha nii, et noored teatritegijad ei peaks võitlema kindlustega või kindlustes, andma neile võimaluse enda loominguliseks realiseerimiseks.
Kas sellest võib järeldada, et pooldate repertuaariteatrite süsteemi lõhkumist?
Kinnitan, et olen repertuaariteatrite süsteemi lõhkumise vastu. Kahes riigis on seda tehtud ja tagajärgi ei pea pikalt otsima. Enne, kui Margaret Thatcher võttis Suurbritannias ette repertuaariteatrite süsteemi purustamise, teadsime sealsest teatrist vähemalt kümmekonna kuulsa teatritegija nime, nüüd on neid aga alles kaks-kolm. Sama teed on läinud ka Itaalia, mille tulemusena kohtab Berliinis, Moskvas ja isegi Venemaa provintsides itaalia näitlejaid ja lavastajaid, kes õpivad vene keelt, sest Itaalias pole neil tööd. Teatri toimimiseks on repertuaariteatrite olemasolu ükskõik millisel maal minu arvates elementaarne tingimus, ent kui tegutseb vaid repertuaariteater üksinda, siis tekivad kohe tõsised probleemid. Vaba Lava tekke eesmärk saab olla vaid vastastikune rikastamine ja terve konkurents.