Võib öelda, et Margo Kõlar on võtnud südameasjaks viisistada kogu liturgilise kalendri psalmid. Esitletud psalmikogumik hõlmab B-aasta 56 pühapäevapsalmi ning lisaks veel kolm nädala sisse jäänud pühade psalmi. Selleks, et kogu liturgilise kalendri psalmirepertuaar ära katta, on heliloojal vaja veel viisistada ka A- ja C-aasta pühapäevade psalmid, mis kokku annab üsna mahuka mitmeköitelise teose.
Liturgilise ja vaimuliku kontsertmuusika puhul lähtutakse täiesti erinevatest printsiipidest ja need täidavad ka erinevat funktsiooni. Kui kontsertettekandeks kirjutatud vaimulikule muusikale tuleb suur mitmekesisus ja tihti ka kontrastide rohkus sageli kasuks, siis liturgiline muusika on seda parem, mida vähem on seal väliseid kontraste ja rohkem mõtisklusse süüvimist. Nii nagu suulises traditsioonis loomulik, on kogu gregooriuse laulu nime all tuntud muusikaline pärand munkade poolt sajandite jooksul päevast päeva, aastast aastasse lihvitud sedavõrd orgaaniliseks tervikuks, et traditsioonilises Rooma riituses võib liturgiat vaieldamatult pidada erakordselt ilusaks kunstiteoseks. Missareformi tekitatud vaakum, mis jättis suure osa gregooriuse laulu pärandist kõrvale, vajab täitmist.
Margo Kõlar on Eestis seda vaakumit juba pikemat aega täitnud, olgugi et tema tööd on ajendanud pigem emakeelse ladusalt muusikas voolava liturgilise muusika kirjutamine, kui millegi heastamine. Ja Kõlari liturgiline muusika on parim, mida reformijärgsetel uutel missadel kuulnud olen! Tema psalmide helikeel kasvab välja gregooriuse laulu pärandist, kuid on siiski omanäoline ega võta otseselt midagi üle. Kõik psalmid peale mitmehäälsena klassikalises notatsioonis kirjutatud „Jõulupüha kesköömissa psalmi” on ühehäälsed ja kirjutatud kvadraatnotatsioonis neljale noodireale. Tema teosed jätavad ruumi teksti üle mõtisklemiseks ja toetavad seda, mis ongi liturgilise muusika puhul kõige olulisem. Kõlari meloodiad on ilma melismaatiliste liialdusteta ja piisavalt lakoonilised, et tähelepanu tekstilt mitte liiga palju kõrvale juhtida. Seejuures on need meloodiliselt huvitavad ja vabad klassikalise harmoonia tüüpvormelitest, muutumata koormavaks. Pirita kloostris lauldakse pühapäevastel missadel lisaks psalmidele ka tema kirjutatud „Pirita missat”, mis on samuti väga ilus terviklik teos.
Protsess, mis suulises traditsioonis iseenesest loomulikult kujuneb, tuleb ka helilooja loodud psalmidel korduva laulmise läbi aja jooksul läbi teha. Seetõttu, olgugi psalmid nüüd valmis ja kaante vahel, on nende lihvimisega veel väga palju tööd, nagu Margo Kõlar ka esitlusel ütles. Nende teoste erakordsus seisnebki selles, et need võivad aja jooksul veel üsna palju muutuda ja täiustuda. Sarnaselt gregooriuse laulu kujunemisega paljude autorite ühistööna võib Margo Kõlari ette võetud tööst kujuneda väga omanäoline ja liturgiliselt terviklik helikeel.