SEESAMA JÕGI

Käesoleva aasta algus on eesti kaasaegsele proosale huvitav aeg. Kiviräha romaan juba ilmus, Ene Mihkelsoni uus romaan ilmub mai alguses. Värskelt on jõudnud lettidele aga Jaan Kaplinski uus romaan, suure haardega arengulugu, mis on täis nii nõukogudeaegset lohutut ja ohtlikku tegelikkust kui ka Eesti kaunist loodust; kus peategelane avastab oma seksuaalsust ning elab läbi müstilisi kogemusi. Hulgaliselt huvitavaid tegelasi, filosoofilisi mõtisklusi ning pingelisi juhtumisi. Kujundanud Mari Kaljuste. Vagabund, 2007. 328 lk.

 

Looming 2007, nr. 4

Eesti kirjanduse esindusväljaanne pakub – nagu tavaliselt – uut ja huvitavat lugemist: Toomas Raudami ja Olev Remsut proosat, Aino Perviku mälestusi, Orhan Pamuki Nobeli-kõne, Lehte Hainsalu poeemi, Mihkel Kaevatsi, Igor Kotjuhi ning Eeva Pargi luulet, ülevaated eelmisel aastal ilmunud kodumaisest lastekirjandusest ning omadraamast, Mathura, Kristiina Ehini ja Aleksander Mülleri viimaste teoste arvustused. Samuti saab esikaane siseküljelt teada, kes said Loomingu aastapreemiad. Peatoimetaja Mihkel Mutt.

 

 

Akadeemia 2007, nr. 4

Mitmekülgne ja kihiline nagu ikka: Raivo Kelomees loomemasinatest ja indeterministlikust kunstipraktikast, Juri Lotmani mitte-memuaarid, Amar Annuse tõlgitud Rooma impeeriumi aegse süüria filosoofi Bardaisani arutlus tahtevabadusest, Ilona Laamani luule, Tarmo Kulmari sissevaade inkade päikeseneitsite rolli ja tähtsusse, John Locke valitsemisest. Ning see pole kaugeltki kõik. Peatoimetaja Toomas Kiho.

 

 

Nikos Kazantzakis

VIIMNE KIUSATUS

Raamatu kaanelt vaatab vastu näitleja Willem Dafoe, kes mängis kõnealuse teose ekraniseeringus, mille lavastaja on vanameister Martin Scorsese (mäletatavasti mängisid selles suurepärases filmis veel ka Harvey Keitel ja David Bowie). Igatahes, nüüd on võimalik raamatut filmiga võrrelda ning loodetavasti kinnitab seegi teos reeglit, mille kohaselt jäävad raamatute ekraniseeringud ekraniseeritud raamatutele alla. Kazantzakise käsitlus on kindlasti huvitav – ütleb ju Ain Riistangi romaani põhjalikus järelsõnas, et kirjaniku Juudas “teeb oma tööd ja Jeesust reetes täidab ta Jeesuse enese tahet”. Tõlkinud Kalle Kasemaa, toimetanud Sirli Lember, kaanekujundus Maarja Roosi, küljendus Urmas Tamm. Johannes Esto Ühing, 2007. 496 lk.

 

Peeter Linnap

SILMAKIRJAD: KIRJUTISI FOTOGRAAFIAST JA VISUAALKULTUURIST 1986–2006

Karismaatilise fotokunsti professori ja fotokunstniku Peeter Linnapi artiklite kogumik hõlmab tema kirjutisi läbi kolme aastakümne: varajasim on 1987. aastast, viimane 2006. aasta sügisest. On pikemaid uurimuslikke kirjutisi, poleemilisi ajaleheartikleid, intervjuusid. Linnapi puhul on tegemist intrigeeriva juhtumiga, kus kunsti tegemine, selle korraldamine ja analüüs on üksteisest lahutamatult läbi kasvanud. Nii saab tema kirjutiste valiku kaudu jälgida nii Linnapi mõttekäikude kui kahe aastakümne visuaalkultuuri ja selle tõlgendamise arengut.  Ilmunud Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetiste sarjas. Kujundanud ja küljendanud Atko Remmel, korrektuuri teinud Silvia Sokk. Tartu Kõrgem Kunstikool, 2007. 352 lk.

 

EESTI KUNSTNIKE LIIDU AASTARAAMAT 2006

Kunstnike liidu aastaraamat võtab harjumuspäraselt kokku alaliitude ja volikogu möödunud aasta tegemised, peatub eraldi 6. aastanäitusel ning kunstnike liidu galeriide, s.o Hobusepea, Draakoni ja Hopi galerii, Tallinna Kunstihoone ning selle allüksuste Ku galerii ja Tallinna Linnagalerii ning tarbekunsti- ja disainimuuseumi väljapanekutel. Omaette lehekülje on saanud kaasaja kunsti keskus, “12. kunstisuvi”. Algab presidendi saatesõnaga ja lõpeb aasta jooksul lahkunute nimestikuga. Igati kergesti käsitletav teaberohke väljaanne. Koostanud Elin Kard, kujundanud Maris Lindoja. Eesti Kunstnike Liit, 2007. 104 lk.